EKI keelekool: selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju

Katre Kasemets
Copy
Selge sõnum.
Selge sõnum. Foto: Kalle Toompere

Viie aasta jooksul on meile selge sõnumi auhinna kandidaate saadetud ligi 400. Nüüd on käimas kuues selge sõnumi võistlus ja 18. oktoobrini saab töid esitada kodulehel selgesonum.ee asuva vormi kaudu.

See pole päris tavapärane võistlus. Jah, me anname auhindu. Aga meie eesmärk on eelkõige teavitada, tunnustada ja jagada head eeskuju. Usume, et hea eeskuju nakatab. Tundub, et see ongi juba juhtuma hakanud.

Võistlusele ootame avalikus inforuumis olevaid sõnumeid, mis on loodud võimalikult arusaadavalt ja kasutajast lähtudes. See võib olla mõni koduleht, leping, kliendikiri, kasutusjuhend, linnaplaan, ankeet, plakat, saade. Või hoopis mõne sellise asutuse tegevus, kus selge, sõbralik ja hooliv suhtlus on au sees, kus selle nimel tööd tehakse.

Eestis on tegelikult neid asutusi juba üksjagu, kus on aru saadud, et igasugune sõnum tulebki koostada võimalikult selgelt ja selle kasutajat silmas pidades. Selge sõnumi edendaja tunnustuse on seni pälvinud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, maksu- ja tolliamet, päästeamet ja riigikontroll. Sel sügisel valmis Eesti esimene selge keele uuring „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“, mille tegi mõttekoda Praxis.

Mis siis soodustab ühes asutuses selge keele kasutust ja kodanikukeskset mõtlemist? Selge ja inimkeskne keelekasutus sõltub asutuse juhist, tema hoiakutest, sh juhtimisstiilist, ehk kas ja kuidas ta selget keelekasutust tähtsustab ning sellega asutuses tegeleb. Niisiis on paljuski juhtkonna teha, kas asutuses on aktsepteeritud pigem kaitsev kirjutamisstiil ja suhtluses kodanikega nähakse vajadust end vaidluste eest kaitsta või soovitakse tõesti olla hooliv ja inimese küsimus või mure lahendada.

Seda kinnitab ka intervjuus osalenud Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kelle sõnul paneb asutuse juht paika need põhimõtted, millest kõik lähtuvad.

Kõigepealt peab muidugi olema üldse tahtmine hoiakuid muuta. Ning siis oma töötajaid pidevalt julgustada, koolitada ja tunnustada.

Selge suhtlus peaks olema tegelikult üks asutuse põhiväärtusi. Selge sõnumi patroon õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et see on lugupidamise märk.

Selge keelekasutus ja viisakas toon aitavad muuta asutuse kuvandit: käsuasutusest sõbralikuks ja hoolivaks teenindusasutuseks.

13. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist selge keele päeva.

Nüüd on õige aeg häid kasutajasõbralikke näiteid selge sõnumi võistlusel jagada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles