Eesti lipp.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Teie riik, mida meie, välismaalased Euroopast, viimase ajani pidasime modernsuse eredalt plinkivaks majakaks Põhja-Euroopas, on viimastel kuudel moondunud kuutõbiste ulualuseks, kirjutab Euroopa jurist Gabriel Richard-Molard. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mulle meeldib väga Eesti. Meeldib lausa nii palju, et kümmekond aastat tagasi otsustasin oma pere uuele osale leida elupaiga just siin. Mulle meeldib kütkestav maalähedus. Talumeeste ja juustumeistrite maalt pärit inimesena kütkestab mind sama palju kindlameelne kartulite kasvatamine.

Meile. prantslastele ja eestlastele, meeldib ühtmoodi kõik, mis hea, ja ühtmoodi armastame me ka pidada köitvaid poliitilisi arutelusid klaasi õlle või pokaali veini taga. Üks ühine joon on veel. Mõlemal maal on oma poliitdünastiad, mille üle me ei saa kuigi uhked olla. Nii Prantsusmaal kui ka Eestis oleme ühtmoodi näinud pead tõstmas valetavaid, isekaid ja hüsteerilisi poliitikuid. Kui ma tahaksin olla sarkastiline - jumal ise hoidku mind selle eest! -, siis võiksin suisa öelda, et paraku lasub igal tänapäevasel riigil taak taluda üht-kaht kuutõbiste suguseltsi. Igatahes, olgu tervitatud moodne Eesti!