Karmo Tüür: kui lääs saab otsa

Piiritõke Euroopa Liidus. Foto: SRDJAN ZIVULOVIC/REUTERS/Scanpix

Kujutage ette universaalseimat arendavat mänguasja pisipõnnidele – värviliste rõngaste püramiidi, mida tuleb ajada varda otsa. Nüüd mõelge, mis saab siis, kui see keskne telg välja tõmmata – kogu kuhjatis variseb kokku, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Umbes selline pilt tuleb mulle silma ette, kui jutuks tuleb nn läänemaailm. See pool-müütiline kooslus, millele me enamasti räägime siis kui on vaja rõhutada vastasseisu nende teistega. Noh nendega, kes ei pea midagi meie nn väärtustest. Nendest õigetest tavadest ja normidest, eelkõige universaalsetest inimõigustest.

Misasi siis on see ükssarviku-laadne lääs, mida päris täpselt defineerida ei oska, aga mille olemasolu sisse me väga tahame uskuda? Sest meie kõigi peades istub veendumus, et läänes on hea elada. Ja et meie ise kuulume ju läänemaailma, eks ole ju? Noh kasvõi selle tõttu, et mitte-läänest (loe: NSVList) tulnuna me mäletame, et läänes on parem elada.