Kerttu Kirjanen: ärka üles, noor! (3)

Kerttu Kirjanen
, suvereporter
Copy
TALLINN, EESTI, 28JAN16.
Pildil mobiiltelefon, ajaleht
tl/Foto TAIRO LUTTER/POSTIMEES
TALLINN, EESTI, 28JAN16. Pildil mobiiltelefon, ajaleht tl/Foto TAIRO LUTTER/POSTIMEES Foto: Tairo Lutter / Postimees

Mõni aeg tagasi sattusin lugema uurimust, mis käsitles noorte uudiste tarbimist. Uurimus on avaldatud kaks aastat tagasi ning sealt selgub, et uudistemeedia tarbimine on võrreldes 2009. aastaga väga oluliselt langenud: korra nädalas loeb lehest sise- või välisuudiseid vaid 30 protsenti teismelistest.

Leian, et see protsent on üüratult väike. Mida teevad ülejäänud 70 protsenti noortest, keda uurimuse raames küsitleti? Veelgi kummastavam on see, et keegi seda küsimust juba varem tõstatanud pole.

Ajakirjanduse eriala sisseastumisvestlusel küsis Priit Hõbemägi minu käest, miks peab inimene uudiseid lugema. Kuigi ma aasta tagasi andsin talle argumenteeritud, läbi mõeldud vastuse, tahaksin ma täna sellele uuesti vastata. Mu vastus on: inimene ei peagi uudiseid lugema. Aga siis võiks ta enda nuia ja kivi kaenlasse võtta ja metsa kolida. Tagasi kiviaega.

Uudiseid on vaja jälgida, et saada aru, mis ümberringi toimub. Viimast on aga vaja, et sellest lähtuvalt järgmiseid otsuseid teha. Näiteks, kuidas saab üks uudiseid mitte lugev noor teada, keda valimistel valida? Ta ei teagi, tal ei ole aimugi.

Kuidas saab üks uudiseid mitte lugev noor teada, keda valimistel valida? Ta ei teagi, tal ei ole aimugi.

Ma tõstataksin hüpoteesi: inimesed loevad uudiseid, sest neil on huvi ja nad tahad informatsiooni. Neil on huvi, sest neil on eelnevad teadmised. Need on saadud uudiseid lugedes ja nüüd tahavad nad rohkem teada. Seetõttu tulevad nad uudiste juurde aina tagasi.

Mida kauem üks inimene nii-öelda infosulus on, seda raskem on temas hiljem huvi tekitada. Raske on tekitada huvi millegi vastu, millest midagi ei tea.

Või siis oleks aeg leppida sellega, et praegu 14–15-aastased noored ei hakkagi kunagi uudiseid lugema ja kõik, mida ajakirjandus nende jaoks teha saab, on muutuda. Leida viis, kuidas köita noori, kes ei pea huvitavaks pensionireformist lehest lugeda.

Uudistetoimetused treivad uudiseid päevad läbi, kuid ehk võiks vahel peatuda ja küsida: kellele me kirjutame või mida saaks muuta, et see informatsioon jõuaks kohale võimalikult paljudele?

Aga senikaua, kui mina mõtlen välja, kuidas teismelistes uudiste vastu huvi tekitada, kutsun ma üles ülejäänud noori, kes uudiseid veel loevad: ära ole nuiaga kiviaja inimene, kes midagi ühiskonnas toimuvast ei tea. Ärka üles, ole kursis ja tunne huvi!

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles