Kanepi gümnaasium

FOTO: Erik Tikan

Kui täiskasvanud lahendavad suurte inimeste suuri probleeme, siis ei tohi lapsed seetõttu kannatada.

See põhimõte kehtib alati ja igal pool, eriti aga nendes keskkondades, mis mõjutavad laste käekäiku ja arengut enim, alustades kodust. Kui vanemate vahel on ebakõlad, lahendatakse need vastutustundliku käitumise puhul nii, et lapsed saaksid võimalikult vähe mõjutatud.

Teine paik, mis mängib laste kujunemises tähtsat rolli, on kool. Nendele tüdrukutele ja poistele, kel kodus pole kõik hästi, võiks kool olla omamoodi majakas, tõestus eluterve õhkkonna võimalikkusest.

Koolipere on palju suurem kogum kui üks leibkond ning peale laste kuulub sellesse palju täiskasvanuid. Pole parata, et erinevate isiksuste vahel tekib ikka ja jälle konflikte, kuid laste heaolu esikohale seadmine dikteerib suhteliselt täpselt viisi, kuidas neid klaarida tuleks – nii soliidselt kui võimalik, et klassiruumides, koridorides, e-koolis või lapsevanemate vahel ei tekiks toksiline õhustik.

Kui kooli töötajate, see tähendab täiskasvanute vahel ei ole kõik sugugi korras, siis on see vaieldamatult mure. Nagu tänasest leheloost selgub, on Kanepi gümnaasiumis see mure väga suur. Seda kinnitab ainuüksi tõik, et praeguse direktori viie ametis oldud aasta jooksul on koolist lahkunud lausa 26 õpetajat.

Nendele tüdrukutele ja poistele, kel kodus pole kõik hästi, võiks kool olla omamoodi majakas, tõestus eluterve õhkkonna võimalikkusest.

Jah, mõnikord ongi koolijuhil põhjust oma alluvale öelda, et tema teeneid enam ei vajata, nimetatagu seda hiljem dokumentides pooltevaheliseks kokkuleppeks või millekski muuks. Mõnikord käitub õpetaja suuremeelselt ja mõtleb lastele, kui kirjutab ise mingi konflikti pärast lahkumisavalduse. Kuid nii suur kaadri voolavus ei ole selliste põhjustega seletatav ja nõnda sage õpetajate vahetumine ei soodusta laste õppeedukust ega meeldiva koolikeskkonna loomist.

Sestap tuleb küsida, milles asi. Mitu endist ja üks praegune õpetaja viitavad kohati lausa läbi pisarate direktorile, kes nende sõnul «valede» hinnete panemise pärast nad töökoormuse vähendamise ja teiste võtetega koolist välja sõi või üritab süüa. Koolijuht nimetab seda aga laimuks ja sõnab: «Soovime, et meil töötavad parimad õpetajad. Kes ennast parimana ei tunne, lahkub ise.»

Seejuures tundub, et Kanepi gümnaasiumi lugu ei oleks pruukinud üldse nii kaugele minna, kui asjasse puutuvad inimesed ja instantsid oleksid otsustavamalt käitunud. Endisi töötajaid ja lapsevanemaid rääkima saada oli enamjaolt väga keeruline isegi siis, kui nad ise tunnistasid, et gümnaasiumis toimuvast tuleb rääkida. Omavalitsuse huvi lahtus pärast haldusreformi, kui vald kasvas suuremaks ja väike kool muutus selle sees veelgi väiksemaks. Ent sellised faktid nagu juba nimetatud ülisuur kaadri voolavus peaksid mõjuma alarmeerivalt ka haridusministeeriumile. Kanepi koolis toimuv vajab lahendamist. Laste ja kogukonna pärast.