FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Sellest, kuidas sõnad võivad tavalisest erakordse ja erakordsest tavalise teha, kirjutab kolumnist Ülle Leis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kiire. Ülipehme. Innovatiivne. Õrn.

Kõigepealt jäin kinni pilkupidi ja siis kättpidi. Küll ma keerasin ja pöörasin teda, lugesin ja mõtlesin, võitlesin iseendaga ja püüdsin panna diagnoosi. Millega ta mind ära tinistas? Kas mul on ikka teda nii väga vaja?

Üks oli selge: võlujõud peitus sõnades ja ainult sõnades. Katsuda ma teda ei saanud, sest pakend oli kinnine. Ja ümbris, selline pehmemat sorti kile, ei torganud silma millegi muuga - ei lummava värvi ega luksusliku materjaliga.