Alkohoolik. 

FOTO: Toomas Tatar

Alkoholitarvitamine on Eestis viimase kümne aasta madalaimal tasemel. Kuigi kardeti, et Läti odav alkohol innustab rohkem jooma, ei toimunud täiskasvanute seas aastaga suuri muutusi. Noorte seas on alkohol kaotanud populaarsust, seejuures peab osa noori vajalikuks kaitsta oma vanemaid alkoholi eest, kirjutab Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Rõõmustab see, et viimastel aastatel on noorte alkoholitarbimine vähenenud. Nelja aastaga on mitte kunagi alkoholi tarvitavate noorte hulk kasvanud 55-lt 62 protsendile. Vähenenud on ka nende hulk, kes on joonud end purju 13-aastaselt või nooremalt.

See on väga hea tulemus, kogu praeguse alkoholipoliitika kõige olulisem võit ning kinnitab, et võetud suund hakkab mõju avaldama. Alkoholitarvitamise vähendamiseks kasutusele võetud meetmed toimivad – kättesaadavuse ja reklaamipiirangute mõte ongi eelkõige noorte tarbimise mõjutamine. Noored peaksid kasvama keskkonnas, kus neile ei suruta alkoholi tarvitamist peale ega näidata alkoholi meeldiva elustiili loomuliku osana.

Täiskasvanute ülesanne on anda endast parim, et noored saaksid tegeleda oma põhitööga ehk eluks vajalike oskuste õppimisega. Noori mõjutab ju kõik neid ümbritsev – kool, sõbrad, hobid, aga eelkõige kodu ja lapsevanemad.

Alkoholi liigtarvitamine tekitab lähedastes muret

Kõnekas on uuringust selgunud asjaolu, et veerand lastest hindab oma vanemate alkoholitarvitamist probleemseks. Üle kolmandiku lastest soovis, et vanem lõpetaks alkoholitarvitamise ning ligi kolmandik oli julgustanud vanemat sellest loobuma. Ligi viiendik noori on soovinud vanemate eest alkoholi peita või alkoholipudelid tühjaks kallata.