Õpetajate Leht 17. mail:

FOTO: Õpetajate Leht

Kuni on lapsi, seni on ka väikekoole

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal tutvustab Eesti koolivõrgu optimeerimise programmi, mille järgi tuleks lähiaastatel sulgeda veel ca 100 kooli. Tänavu suletakse mitmeid alla 20 õpilasega koole, mida on Eestis kokku 31.

Neljapäevane koolinädal

USAs on 25 osariigis kokku 560 kooli, kus koolinädal ainult neli päeva pikk. Üllataval kombel on lühem koolinädal õpilaste akadeemilisi tulemusi parandanud ja vähendanud koolist puudumisi. Õpetajad on neljapäevase nädalaga koolis õpetamisest väga huvitatud.

Kooli panus õpilase arengusse

Innove analüütik Einar Rull selgitab, kuidas hinnatakse eri riikides kooli panust õpilaste arengusse ja mis probleeme on see endaga kaasa toonud.

Õpilaste keelereisid toetavad kooli väärtusi

Rubriigis «Meie igapäevane väärtuskasvatus» tutvustatakse Nissi põhikooli õpilaste iga-aastaseid keelereise Inglismaale, mida korraldatakse juba 2009. aastast saadik.

Sven Mørch noortest ja haridusest

«Teadussõnumite» kuuendas artiklis liigume Edgar Krulli tutvustatud Benjamin Bloomi ideedest edasi Sven Mørchi arutelu juurde noortest ja haridusest. Praegu aktuaalsete haridusstrateegia 2035 visiooniarutelude juures suunab Tallinna ülikooli õppejõudude Ilona-Evelyn Rannala ja Tanja Dibou artikkel mõtlema sellele, et strateegiliste eesmärkide seadmisel peaksime pöörama senisest enam tähelepanu noorte enda vaatele. «Noored ei treeni, et saada täiskasvanuks ja ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks, nad juba on ühiskonna täisväärtuslik osa,» väidab Sven Mørch muuhulgas.

Müütiline koolirõõm

Tallinna ülikooli klassiõpetaja eriala kolmanda kursuse üliõpilased kirjutavad sellest, kui palju mõjutavad õpilase rõõmsat või rõõmutut suhtumist kooli meie ühiskonnas laialt levivad arusaamad ja tõekspidamised.

Kuidas õpetada noori nii, et ei oleks põhjust neid kiruda?   

Aina rohkem viidatakse vajadusele muuta haridust seoses keerukusega prognoosida tuleviku ameteid. Kuidas saavad koolid neid uute ja moodsate põlvkondade noori paremini hallata nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved? Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ koordinaator Kristi Krilovs kirjutab, et noored elavad innovatsiooni ja edukate eeskujude keskel ning on juba oma olemuselt energiat täis maailmamuutjad. Igavus ja raamid tapavad nende huvi ja initsiatiivi. «Matemaatika kolmemees võib olla hea ettevõtja, projektijuht või esineja, müüa koolilaadal maha kogu kauba,» nendib ta.

Miks mitte sooritada katseid 150 aasta taguses vaimus?

Tallinna reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar toob armas-asjalikke näiteid Carl Robert Jakobsoni 1869. aastal välja antud käsiraamatust «Teadus ja seadus põllul». Põllumeestele mõeldud käsiraamatust leiab mitmeid klassikalisi loodusteaduslike katsete kirjeldusi, mis ka põhikooliõpilastele tuttavad ning hästi jälgitavad. Nii demonstreerib Jakobson õhku käsitlevas peatükis õhurõhu toimet täidetud veeklaasi abil, mis kaetakse tihedalt paberilehega ja pööratakse seejärel ümber. Autor selgitab, et tilkagi vett ei jookse välja, sest «õhu-raskus wäljastpoolt kangem on paberi peale litsuma, kui wee-raskus klaasi sees».

Projekt «4Change» uuendab masina- ja metallitööstuse kutseõpet

Kolm aastat kestva Euroopa Liidu projekti «4Change» käigus uueneb metallitöötlemise kutseõppes CNC-metallilõikepinkide õpetamine. Projektis osalevad nelja riigi kutseõppeasutused, Eestist on kaasatud Tallinna Lasnamäe mehaanikakool.

Lasteaednikud panid aluse Käisi õpikogukonnale

16 lasteaiajuhti ja õpetajat üle Eesti panid aluse lasteaednike õpikogukonnale, mis keskendub Johannes Käisi pedagoogilise pärandi tutvustamisele ja rakendamisele. „Õpikogukonna loomise üks oluline põhjus on, et me oma suurkuju vääriliselt hindaks,“ tõdes Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees Heda Kala.

Soomes toetatakse nii koolilast kui ka õpetajat

Kuidas suhtlevad kool ja kodu, õpetajad ja lapsevanemad põhjanaabrite juures, kuidas toetatakse abivajajaid? Vastused saab kolme Soome õpetaja pilgu läbi.