Keit Kasemets: mitte valides valid nõrgema Euroopa

Keit Kasemets Foto: Sander Ilvest

Ülikoolilinnana on Tartul Eesti kuulumisest Euroopa Liitu olnud palju võita, kuid ühtegi neist Tartule vajalikest Euroopa Liiduga kaasnevatest plussidest ei saa edasi arendada lõhkudes ja võideldes kollidega, mida polegi sageli olemas.

Peagi, juba 26. mail saame valida Euroopa Parlamenti Eesti saadikuid neljandat korda. Euroopa Parlament on selle ajaga palju muutunud. Tugevamaks. Samamoodi kogu Euroopa Liit. See on loomulik, sest elu meie ümber muutub ja sellele on vaja reageerida.

Riigid lõid Euroopa Liidu selleks, et lahendada koos probleeme, millega üksi hakkama ei saada. Uusi koostöövaldkondi on pidevalt lisandunud.

Eestlaste jaoks on kõige suurema toetusega järgmised Euroopa Liidu poliitikad: vaba liikumine (94 protsenti), ühisraha euro (85 protsenti), ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (84 protsenti), väliskaubandus (83 protsenti) ja digiturg (78 protsenti).

Neist kolm – euro, kaitsepoliitika ja digiturg – said hoo sisse alles pärast Eesti liitumist.

See ei tähenda, et Euroopa Liit hakkab muutuma liitriigiks. Sugugi mitte. Liidu pädevused on paika pandud 2007. aastal vastu võetud Lissaboni lepingus ja neid saab muuta vaid kõigi riikide heakskiidul. Tõsist plaani ja ka vajadust aluslepinguid muuta ei ole.

Tervelt 86 protsenti eestlastest arvab, et Eesti on Euroopa Liidust kasu saanud. Paljusid Euroopa Liidu kasutegureid on raske konkreetselt mõõta. Näiteks rahu ja stabiilsust, julgeolekut ning meie mõju ja otsustamisvõimaluste suurenemist.

Aga ka konkreetsed arvud näitavad, et eestlaste positiivsel arvamusel on alust. Isegi väheneva toetuse korral saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest komisjoni ettepaneku kohaselt järgmisel eelarveperioodil toetusi 317 eurot inimese kohta. Kõigist liikmesriikidest kõige rohkem. Hiljutise uuringu järgi võidame siseturust igal aastal 445 eurot inimese kohta. Tugev ja hästi toimiv Euroopa Liit on Eesti huvides.

Tänapäeval on suured proovikivid kliima, rände, turvalisuse, Euroopa Liidu konkurentsivõime ja Euroopa väärtuste säilitamise valdkonnas. Valima minnes on tarvilik mõelda, kuidas on kõige parem säilitada Euroopa Liidu tugevaid külgi ja saada hakkama uute suurte ülesannetega. Ja millised kandidaadid kuidas seda teha soovivad.

Üldjuhul on riikide kasu suurendamiseks vaja jagada otsustusõigust teiste riikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega, näiteks Euroopa Parlamendiga.

Nõrgast Euroopast kaotavad aga kõige rohkem väikeriigid, eriti Euroopa äärealadel olevad väikeriigid.

Tartu ja Lõuna-Eesti valijale on enamik loetletud teemadest olulised. Tartu on ülikoolilinn, vaba liikumine on ülikoolile hädavajalik nii õppejõudude kui tudengite Tartusse toomiseks. Piiride sulgemine muudaks ülikooli kahtlemata vähem atraktiivseks. Samamoodi on asendamatu Euroopa Liidu teaduspoliitikast saadav kasu. Ülikool saab pea poole Eesti teadusgrantidest, mis antakse Euroopa Liidu rahast. Palju edukamad, kui suurus lubaks eeldada, ollakse ka üleeuroopalistest programmidest raha taotlemisel.

Tartumaa esikümne ettevõtted on enamasti ekspordile suunatud, ilma Euroopa siseturu ja ühise väliskaubanduspoliitikata oleks neil keeruline tegutseda. Kvaliteetsete ühendusteta ei jõua Tartumaale ei välis- ega siseturistid ja ei saa kohalik rahvas liikuma.

Turvalisuse ja rändepoliitika üks alustala, hästi hallatud Euroopa Liidu välispiir, on Lõuna-Eestis.

Need on vaid mõned näited. Ühtki neist Tartule vajalikest Euroopa Liiduga kaasnevatest plussidest ei saa edasi arendada lõhkudes ja võideldes kollidega, mida polegi olemas. Euroopa Liidu peamine teema pole suur bürokraatia ja riikide otsustusõiguse kadu, vaid küsimus, kuidas eurooplaste elu paremaks teha ja globaalsetele probleemidele vastata. Seda saab teha nii, et Euroopa Liit jääb riikide liiduks. Nõrgast Euroopast kaotavad aga kõige rohkem väikeriigid, eriti Euroopa äärealadel olevad väikeriigid.

Ja valimas käigem kohe ära, kui võimalus avaneb, mine tea, mis elu järgmistel päevadel toob.

Euroopa Parlamendi valimiste e- ja eelhääletus toimub 16.–22. maini, valimispäev on 26. mai.