Valge Maja Washingtonis. 

FOTO: SCANPIX

Eelmisel nädalal avaldati Ameerika Ühendriikide eriprokuröri Robert Muelleri juhitud juurdluse esialgsed tulemused. Üle 400-leheküljeline tugevalt toimetatud raport jätab küll palju saladusse, kuid musta tindiga katmata osadest selgub siiski üht-teist mõtlemapanevat.

Raportist saab kinnitust tõsiasi, et Venemaa sekkus edukalt 2016. aasta USA presidendivalimistesse ja tegi seda Donald Trumpi aitamise nimel. Trumpi meeskond sai venelaste tegevusest otsest kasu, kuid ei astunud otseseid kriminaalseid samme nende aitamiseks.

Siinkohal lõpetasid ilmselt paljud raporti(st) lugemise ja ühinesid presidendiga, kes tegi Twitteris varajase võiduringi ja kuulutas: «Polnud kokkumängu, polnud õigusemõistmise takistamist. Mäng on läbi,» adresseeris president «Troonide mängust» laenatud kujundusega sõnumi kõigile «vihkajatele ja vasakradikaalsetele demokraatidele».

Paraku on selle puhul tegu kaks aastat kestnud juurdluse järelduste drastilise pisendamisega. Vähemalt 16 Trumpi kampaaniaga seotud isikut olid presidendivalimiste või üleminekuperioodi ajal venelastega kontaktis. Mõned Trumpi abidest valetasid nende kontaktide kohta ja mõisteti uurijatele valetunnistuste andmise eest süüdi. Kolm Trumpile lähedasemat isikut – kampaaniajuht, rahvusliku julgeoleku nõunik ja ihuadvokaat – on vangis või sinnapoole teel.

Samuti väljendas Muelleri meeskond selgelt, et leiti kümme kindlat juhtumit Trumpi kavatsusest õigusemõistmist takistada. Enamasti luhtusid need seetõttu, et presidendi alluvad ei täitnud Ovaalkabinetist tulnud käske. Selle peale ei teagi, kas nutta või naerda. Iseenesest on ju tore, et õigusemõistmise takistamist ei toimunud, kuid kas kurja kavatsust vabandab see, et plaani ei suudetud realiseerida?

Iseenesest on ju tore, et õigusemõistmise takistamist ei toimunud, kuid kas kurja kavatsust vabandab see, et plaani ei suudetud realiseerida?

Tallinna külastanud esindajatekoja julgeolekunõukogu liikme Mike Quigley sõnul on 2016. aastal toimunu tähtsam kui Watergate, sest tegu oli vaenuliku välisjõu selge rünnakuga demokraatliku süsteemi vastu. Paraku ei suuda või taha Valge Maja seda teadvustada ning jätkab tõe eitamist ja avalikkuse petmist.

Kõige häirivam on asja juures see, et president tegutseb ainult oma naha päästmise nimel olukorras, kus on kriitiliselt vaja selgitada avalikkusele, et toimus massiivne operatsioon Ühendriikide demokraatia ja valimissüsteemide vastu. Mis kasu oli vabariiklaste ja demokraatide heakskiidul ametisse määratud eriuurija tegevusest, kui isegi iidsete valimismasinate uuendamise nimel tuleb endiselt Kongressis sõda pidada?

Ma arvan, et siit tasub kõrva taha panna mõte, et poliitilistel kemplustel ei tohi lasta sekkuda riigi toimimisse. Vahet pole, kas me defineerime ennast konservatiivi või liberaalina, riikliku järelevalve üksused on loodud kindla eesmärgiga ja neis kahtlemine tähendab lõppkokkuvõttes endale jalga tulistamist ja ukse paotamist neile, kelle huvi on meie julgeolekut nõrgestada.