Juhtkiri: presidendi usalduskrediit uuele valitsusele

Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder, Mart Helme. Foto: Tairo Lutter / Postimees

President Kersti Kaljulaid nimetab täna Jüri Ratase välja pakutud valitsuskabineti ametisse, sest on kindel, et ükski ministrikandidaat pole ohtlik Eesti põhiseaduslikule korrale või julgeolekule.

Töönädala esimese poole pühendas riigipea kohtumisele nelja EKRE ja kahe Isamaa erakonna ministrikandidaadiga, kes talle selle veendumuse andsid. Veel möödunud nädalal jätkus arutelu selle üle, kas presidendil on õigus mõni ministrikandidaat ametisse nimetamata jätta.

Nüüd sünnib Jüri Ratase teine valitsus ning selle üle, mis oleks juhtunud siis, kui Kersti Kaljulaid oleks pidanud mõnd selle liiget sobimatuks, võime vaid fantaseerida. Samas pole valitsuse moodustamise ümber puhkenud kired raugenud tänaseni. President on andnud kolmikliidule usalduskrediidi, mida peavad hoidma Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder. Selle kinnituseks astuvad nad koos presidendiga täna uuesti avalikkuse ette, et korrata üle õigusriigi põhimõtted. Nagu rõhutas riigipea eilsel pressikonverentsil Kadriorus, saab valitsusest nüüd kogu Eesti valitsus, mitte üksnes kolme erakonna valijate eestkõneleja. Nõnda mõistvat olukorda ka erakondade juhtpoliitikud ise.

President on andnud kolmikliidule usalduskrediidi, mida peavad hoidma Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder.

Teekond opositsioonist valitsusse pole kerge, nagu teab kõige paremini Jüri Ratas ise. Suuresti Edgar Savisaare tõttu üle kümne aasta Toompeal võimuta jäänud Keskerakond pidi eelmisel valitsemisajal korduvalt vabandust paluma ja lõpuks ka kolm ministrit välja vahetama. Nõnda ei saa ennustada kerget teed ka EKRE-le. Erakond on juba sel nädalal pidanud tunnistama, et ministrikandidaat Marti Kuusik istus valimispeojärgsel päeval jääknähtudega autorooli ja jäi politseile piirkiiruse ületamisega vahele. Mart Helme sõnul on olukord piiripealne ja ministrikandidaati maha ei tohiks kanda. Presidendi hinnangul on see valitsuse ja EKRE enda asi.

Järgmine katsumus ootab uut valitsuskoalitsiooni ees ilmselt juba nädalavahetusel, mil eetris on Mart ja Martin Helme iganädalane raadiosaade «Räägime asjast». Kas riigi sise- ja rahandusminister saavad endale lubada jätkuvat vestlust «süvariigist» või rahvarahutustest, mis peaksid EKRE võimuta jätmisel lahvatama? Sama küsimus tekitas muret ka presidendile, kelle sõnul on Mart Helme lubanud oma seniseid väiteid «süvariigi» kohta kontrollida ning juhul, kui neile tõendust ei leia, seda ka tunnistada.

Teisalt jääb ka võimalus, et võtted, millega end võimule aidati, kohanduvad aja jooksul uuele reaalsusele vastavaks. Kui eurokriisi sügavustes sai Kreeka endale Alexis Tsiprase (äärmus)vasakpoolse valitsuse, ennustas nii mõnigi Grexitit. Sel aastal aitas see valitsus lahendada aga pea kolmkümmend aastat vindunud Makedoonia nimetüli. Kes oleks uskunud, et Tsiprasest saab üks Euroopa konstruktiivsemaid valitsusjuhte, küsis president.

Väärib kordamist, et valitsus on saanud oma mandaadi riigikogu enamuselt. Ta koondab endas ligi 300 000 valija häält, mida on veidi enam kui pool valimas käinud kodanikest. Nüüd tuleb aga esindada 1,3 miljonit. Eelkõige kohustab see tegudele – ellu tuleb hakata viima valitsemisprogrammi, et anda panus nii lühi- kui pikaajaliste probleemide lahendamisse.

Kui aga retoorika muutub? Kui antud lubadused ei pea? «Seda on juhtunud korduvalt, et ministrid on pidanud oma sõnakasutuse pärast tagasi astuma,» ütleb president Kaljulaid. Avalikkuse ja ajakirjanduse ülesanne on olla valvel ja jälgida, kui kauaks seda krediiti jagub.