Juhtkiri: kes võidab? (2)

Postimees
Copy
Euroopa Parlament. 
Euroopa Parlament. Foto: YVES HERMAN/REUTERS/ Scanpix

Kes võidab Euroopa Parlamendi valimised Eestis? Õigupoolest kampaania ju alles algab. Eesti seedib veel riigikogu valimiste tulemust ja arutleb uue valitsuskolmiku olemuse üle.

Küsitlustulemused annavad aga märku meeleoludest ja muidugi kajastavad ka Euroopa Parlamendi valimiste eripära võrreldes riigikogu valimistega. Praeguseks tehtud avaliku arvamuse küsitluste põhjal on kõige populaarsem Reformierakonna nimekiri, millele järgnevad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Isikutest on populaarseim Marina Kaljurand (SDE).

Järgmises kaalukategoorias (kümne protsendi piirimail) võistlevad Postimehe tellitud küsitluse järgi EKRE ja Isamaa. Ülejäänud võistlejate lootus europarlamenti pääseda on praeguste teadmiste põhjal pehmelt öeldes napp.

Ei ole väga suurt põhjust üllatuda selle üle, et Euroopa Parlamendi (EP) valimiste tulemuse ennustamiseks tehtud küsitluste tulemused ei lange üks ühele kokku erakondade populaarsuse uuringutega. EP valimised tähendavad valijate jaoks valikut konkreetsete üle Eesti tuntud poliitikute vahel ning erakonna kaubamärgil on väiksem kaal kui näiteks riigikogu valimistel.

Mõneti on EP valimised justkui mudel neile, kes unelevad sellest, et valimistel tehtaks ühemõtteliselt selgeks, kes siis ikkagi on Eestis populaarne ja rahva poolt armastatud. 2004. aastal lennutas Tooma Hendrik Ilves oma isikliku populaarsuse toel Eestist europarlamenti kolm sotsiaaldemokraati. 2009. aastal sai Indrek Tarand üksi peaaegu sama palju hääli kui Keskerakond kokku. Eelmiste europarlamendi valimiste võitja oli endine peaminister Andrus Ansip, kes pälvis isiklikult tublisti enam kui poole ta koduerakonnale Reformierakonnale antud häältest.

Mõneti on Euroopa Parlamendi valimised justkui unistuste täitumine neile, kes tahavad, et valimistel tehtaks ühemõtteliselt selgeks, kes siis ikkagi on Eestis populaarne ja rahva poolt palavalt armastatud.

Politoloogias on tuntud ka mõttekäik, et valijad kasutavad enda silmis vähem tähtsaid valimisi selleks, et võimul olijaid mõõdukalt karistada, neid n-ö meeleparandusele kutsuda. Üleüldiselt parteidevastase loosungiga «Vali inimene, mitte part» kahtedel järjestikustel valimistel edukas olnud Indrek Tarand on elav näide sellest.

Praegu teada oleva põhjal on Reformierakond ainus, kellel on loota EP valimistel kahte kohta. Keskerakonna puhul on küsimus, kas saadakse üks või kaks mandaati – EP kandidaatide nimekirja järgi on nende lootused nõksu võrra paremad kui partei üldine populaarsus. Sotsiaaldemokraatidele toob mängust võidukad tihid suursaadik Marina Kaljurand, kelle isiklik populaarsus on praegu suurem kui kogu erakonna kaubamärgil.

Isamaa heitleb EP valimiste populaarsusküsitlustes EKREga, nagu teeb seda ka muus päevapoliitilises elus. Kindral Riho Terrase esinumbrina kandideerima kutsumine on poliitikas huvitav käik, aga selle sammu väärtus tuleb Isamaal kampaania käigus alles välja võidelda.

Postimees abistab kindlasti lugejat EP valimiste mõistmisel. Järgnevate nädalate jooksul avaldame selgitavaid artikleid alates aabitsatõdedest kuni edasijõudnutele mõeldud materjalideni. Loomulikult anname sõna kandidaatidele. Videointervjuude sari Postimehe veebis on juba alanud. Anname erakondade nimekirjade esindajatele kindlasti sõna ka paberlehe arvamuskülgedel.

Sõna «aabitsatõed» ei tasu siinkohal üldse häbeneda. Eestlased on küll üldiselt Euroopa-meelsed, ent seda, millega EP täpsemalt tegeleb ning mis on valikute sisuline kaal, tasub enne valimispäeva A-st ja B-st peale meelde tuletada.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles