Kujutame ette seljatoe ja käetugedega polsterdatud istet ühele inimesele, välja aga ütleme: tugitool.

FOTO: Sille Annuk

Pealkirja näppasin kelleltki, aga ei tea kellelt. Hea sõber Google paraku ei aidanud mälu värskendada. Kahjuks, sest allikad ja nende fikseerimine on terminitöö vaieldamatu osa. Olgu tegemist termini, definitsiooni või kontekstiga, ikka tuleb lisada allikaviide. Ka siis, kui termini või definitsiooni on välja mõelnud terminikomisjon ise.

Terminikomisjon koosneb eriala asjatundjaist, olgu teadlased või praktikud, kes tunnevad vajadust oma valdkonna terminikasutuses korda luua, või sunnib neid takka uute mõistete tähistamiseks sobivate eestikeelsete sõnade leidmine. Enamasti tegeldakse mõlemaga. Omast vabast tahtest, sisemise sunni ja praktilise vajaduse ajel.

Eesti riik on üle kümne aasta niisuguseid komisjone, töörühmi ja toimkondi sihikindlalt toetanud. Esimese riikliku terminoloogiaprogrammi kinnitas haridus- ja teadusminister 8. veebruaril 2008.

Enne seda oli toetatud vaid üksikprojekte. Terminikomisjonid on tegevustoetust taotlenud aktiivselt: näiteks 2013. aastal oli taotlejaid vaid kuus, kolm aastat hiljem kuus korda rohkem.

Eesti keele aasta puhul on paslik meenutada, et esimene eesti terminikomisjon tegutses juba sada aastat tagasi ja see oli matemaatika oskussõnade komisjon. Mai on kuulutatud terminoloogiakuuks ja 8. mai on viimane päev esitada terminitöö toetuse saamiseks taotlusi.

Milleks seda kõike vaja? Kas tänapäeval saab mõni teadusharu või tegevusvaldkond varjuda erakuna elevandiluutorni? Või püüda end ligimestele avada salakeeles, mida ühiskond ei mõista? Või meeldiks meile lugeda tekste, mis on kirjud kaldkirjas tsitaatsõnadest?

Komisjonidel tuleb mõiste mõistatuse lahendamisel kõigepealt selgeks teha, mis on mõiste ja mis on mõistet tähistav sõna või sõnaühend, terminoloogias – termin ehk oskussõna. Pealtnäha lihtne, tegelikult ajab nii mõnegi targa hämmingusse. Et mõiste on mõtlemisüksus, termin aga sõnavaraüksus. Kujutame ette seljatoe ja käetugedega polsterdatud istet ühele inimesele, välja aga ütleme: tugitool.

Sootuks raskem on lahendada iga konkreetse mõiste puhul, kuidas seda kõige täpsemini ja selgemini kirjeldada ehk määratleda. Sest enne defineerimist tuleb üksipulgi selgeks teha, millega siis ikkagi on tegemist. Tähendab ju terminitöö mõistete ja nende tähiste süstemaatilise kogumist, kirjeldamist, töötlust ja esitust. Terminitööga tegelemine aitab ka mõtlemist korrastada: arvestada tuleb väljakujunenud mõistesüsteemi, juba käibele läinud või juurdunud termineid.

Nii et maikuus hakkame sõnu sättima, aga enne lahendame mõiste mõistatuse.