Vorst. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Shutterstock

Eesti keel on rikas, kirjutab EKI teabejuht Annika Koppel.

Eesti keele aastal täidab meie meeli ja mõtteid eesti keel. Üks suuremaid murekohti näib olevat noorte keelekasutus ja inglise keele mõju. Koguni nii, et noored ja vanad ei pruugi üksteisest aru saada. Seda mitte põlvkondlike erinevuste, vaid keele tõttu.

Emakeelepäeva puhul panid TV3 «Seitsmesed uudised» väärikad prouad mõistatama, millest noored räägivad. Tulemus ei olnudki ettearvatav, et kindlasti nad ei saa aru. Prouad olid üpris nutikad. Aga oleks võinud teha ka vastupidise katse: kui vanemad inimesed räägivad vanaaja asjadest, siis kui palju noored sellest aru saavad. Kui öelda näiteks «põõsaste vahel hiilib pardel», hakkame naerma, kujutledes habemeajamisaparaati põõsastes hiilimas. Kes mäletab tänapäeval, et 19. sajandil tähendas pardel leopardi?

Keel muutub ja iga uus, mis tuleb, ei jää sugugi püsima. Kõiki asju ja nähtusi, mis kiiresti muutuvas maailmas ette tulevad, on aga vaja kuidagi nimetada. Esimese hooga laenatakse tänapäeval sõna tavaliselt inglise keelest, aga väide, et eesti keeles neid asju nimetada ei saa, pole õige. Saab ikka, kui tahta, keele varasalv on rikkalik, ja kui otsida, leiab sealt palju põnevat.

Emakeelepäeval lõppes ajakirjade Täheke ja Hea Laps sõnavõistlus – see korraldati koostöös Eesti Keele Instituudiga –, kus lapsed otsisid eestikeelseid vasteid järgmistele sõnadele: hot dog, hängima, catering, tšau, okei, emotikon, sotsiaalmeedia, snowtube, cool, influencer, powerpoint-esitlus, topp, bodi, vintage ja aksessuaar. Võistluse tulemusena selgus, et influencer on tegelikult suunamudija, emotikon aga tujukuju, sotsiaalmeedia lühendatult some ja hot dog hoopiski välevorst. Niisiis võiksime öelda: «Suunamudija haukab välevorsti ja paneb somesse tujukuju». Powerpoint-esitluse asemel võib öelda seinakõne, bodi on truksik ja hängimise asemel võib lihtsalt ollata. Võistluse tulemused on avaldatud internetilehel lastejaam.ee. Lapsed pakkusid palju sõnu, mis kõik omamoodi toredad. Mis neist käiku läheb, näitab aeg, aga kindlasti tekitavad sellised keelemängud põnevust, panevad loovalt mõtlema ja lahendusi otsima.

Sõnu otsitakse ka mujal. Eesti Rahvusringhääling otsib eesti keele aasta puhul kõige eestilikumat sõna. 30 kõige enam esitatud sõna on ERRi kodulehel ja rahvas saab hääletada, missugune neist on kõige eestilikum. Ega see kerge ei ole – seal on pööriöö ja jäääär, kurat, vikerkaar, sõnajalaõis, kallis, Maarjamaa, öösorr ja suitsupääsuke, õnn, rõõm, härmatis, kodu, ema ja mets. Eesti keel on ilus ja seal leidub palju meie südamele armsaid sõnu.

Mis keeles, see meeles.