Juhtkiri: koalitsiooni loojate südamekinnitus (6)
1. aprill 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi president kutsus riigikogu 14. koosseisu esimese istungi kokku selle nädala neljapäevaks. Kolm valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi pidavat erakonda otsisid aga südamekinnitust nii endale kui ka partneritele nädalavahetusel korraldatud volikogude koosolekutelt.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa loodava koalitsiooni «häälte pidamise» esimene proovikivi on riigikogu juhatuse valimine. Loomulikult jälgitakse seda tähelepanelikult, ent liiga suuri järeldusi emmale-kummale poole ei tasu ilmselt teha sellestki, kui juhatuse valimisel peaksid koalitsioonimoodustajate kandidaadid saama vähem hääli, kui erakondade saadikute arvu järgi oodata võiks.
Seni on avalik arutelu käinud peamiselt EKRE ütlemiste ümber ning nende taktika on hoidnud tähelepanu alt väljas enamiku sellest, mida asjaosalised on sisuliselt arutanud.
Oluline küsimus on, milline saab olema kolme erakonna koalitsioonileping, ning otse loomulikult ka see, milline on plaanitav ministriportfellide jaotus erakondade vahel ja kes täpselt on need poliitikud, kes ministeeriume juhtima lähevad. Koalitsioonilepingus on avalikkusel selgust oodata selle nädala teisel poolel.
Seni on avalik arutelu käinud peamiselt üksikute EKRE väljaütlemiste ümber. Nende senist avalikkusega suhtlemise taktikat arvestades on see pigem senise mustri osa kui erand: öelda midagi, mis ette teada olevalt äratab mingite gruppide pahameele, ning väita pärast, ise tähelepanu nautides, et neist on ikka täiesti valesti aru saadud ja rumalad olevat hoopis need, kes nende jutu peale ärritusid.
Üksiti on see taktika aga hoidnud tähelepanu alt väljas enamiku sellest, mida asjaosalised on sisuliselt arutanud. Millised võiksid olla pildi kui terviku piirjooned, saamegi aimu alles lepingu tekstist. Ka kolme erakonna enda volikogud saavad terviklikku lepingut eeldatavasti näha selle nädala lõpus.
Omaette küsimus on, milliste formaalsete tantsusammudega valitsuse moodustamine edasi läheb. Vabariigi president on lubanud teha valitsuse moodustamise ettepaneku esimesena valimiste võitjale ehk Reformierakonnale ja Kaja Kallasele. Kui Kaja Kallasel ei õnnestu valitsust kokku panna ja sellele riigikogu enamuse toetust saada, nagu praeguste Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kokkulepete järgi mõistagi arvata võib, siis teeb president ettepaneku järgmisele peaministrikandidaadile.
Poliitikas on paar nädalat pikk aeg, ütleb käibefraas. Seega, kindlad on kokkulepped alles siis, kui need on hääletamisel kinnitatud ja neid hakatakse täitma. Põnevust ja pinevust jätkub meil kõigil ilmselgelt mitmeks järgnevaks nädalaks.
Sellist poliitilist pokkerimängu, nagu oleme näinud nüüd, pärast 3. märtsi valimisi, polegi Eesti poliitika lähiajaloos etendatud. Kõigist seni tehtud avaliku arvamuse küsitlustest vaatab meile vastu see, et eelkõige just Keskerakonna juht Jüri Ratas on võtnud suure riski ning Eesti poliitika mänguväljal on pikemas plaanis oodata (loota või karta?) tähelepanuväärseid muutusi.