Majandustegelaste avalik kiri: teine sammas on vajalik (40)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionär. Pilt on illustratiivne.
Pensionär. Pilt on illustratiivne. Foto: Kmvexpress.ru

Teise samba lammutamise asemel tuleks tegeleda tõeliste probleemidega, leiavad pöördumisele allakirjutanud.

Kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu. See tähendab vähemalt ühte kolmest: pensionäride suhteline sissetulek väheneb, maksukoormus suureneb või tuleb tõsta pensioniiga kiiremini.

Tööturu võimalused hõive suurendamiseks pole lõputud. Ka tervis seab hõive tõstmisele omad piirid. Meil on juba praegu Euroopa riikidest kõige suurem täiskohaga töötavate tööealiste osakaal. Sissetuleku kasvades võib see pigem väheneda. Arvestades Eesti pensionäride juba praegu suurt aktiivsust tööturul ei ole kindel, et pensioniea tõstmine seda kuigi palju suurendaks.

Pensionisüsteem on pikaajaline kokkulepe ja seda ei tohi uisapäisa muuta. Põhimõttelised muudatused pensionisüsteemis vajavad ühiskondlikku arutelu ja laia poliitilist üksmeelt. Täpselt nii loodi praegune pensionisüsteem. Pensionisüsteemi oluliste detailide järsk läbikaalumata muutmine vähendab usaldusväärsust nii pensionisüsteemi kui ka riigi vastu tervikuna. Kogumispension suurendab riigi sotsiaalsüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, mida ei või tuua ohvriks päevapoliitikale. Jätkusuutlik pensionisüsteem ei ole peenraha, mille eest osta valimislubaduste täitmist.

Olemasoleva kogumispensioni tugevad küljed on kohustuslikkus ja automaatne säästmine. Uuringud on näidanud, et suur osa inimestest ei säästa vabatahtlikult. Teise sambaga liitumata jätnutel on lihtsalt teise samba võrra vähem vara. Nad ei ole kogunud muid sääste rohkem kui teise sambaga liitunud. Peale selle toetab tihe seos makstud maksude ja pensionisamba vahel tulu ausamat deklareerimist ning varimajanduse vähendamist. Vähem oluline pole ka see, et kogumispension suurendab üksikisiku sõltumatust poliitilisest konjunktuurist. Esimene sammas sõltub poliitikute suvast enam kui teine. Välismaiste investeeringute suur osakaal teises pensionisambas hajutab aga riske Eesti ja muu maailma vahel. Esimese samba riskid on seotud Eestiga.

Teise samba lammutamise jutud on võtnud tähelepanu tegelikelt probleemidelt. Kahtluseta tuleb teist sammast reformida tõhusamaks ja odavamaks. Selleks tuleb vähendada teenustasusid. Sealhulgas tuleb üle vaadata fondidele esitatavad nõuded, mis võivad investeerimist asjatult kallimaks muuta. Samuti vajavad parandamist väljamaksevõimalused. Esimesed sammud kogumispensioni süsteemi uuendamiseks on tehtud, aga teha on veel palju.

Lammutada on paratamatult lihtsam kui üles ehitada, aga me ei peagi enda jaoks latti madalale seadma.

Pöördumist toetanud teadlased ja eksperdid:

Kristo Aab                Makroanalüütik, LHV

Madis Aben              Analüütik, Rahandusministeerium

Sten Anspal             CentARi vanemanalüütik

Raul Aron                Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik- nõunik

Marit Hinnosaar        Assistant Professor, Collegio Carlo Alberto

Toomas Hinnosaar     Assistant Professor, Collegio Carlo Alberto

Janno Järve             CentARi vanemanalüütik

Tarmo Jüristo           Praxise juhatuse esimees

Epp Kallaste             CentARi juhataja

Mark Kantšukov        Tartu Ülikooli rahanduse õppejõud

Meelis Kitsing           EBSi professor

Peeter Koppel           SEB Privaatpanganduse strateeg

Karmo Kroos             Lektor, EBS

Anne Lauringson       Labour Market Economist, OECD

Annika Lentso          EBS Advisory Services tegevjuht

Lauri Leppik            Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur

Peter Lõhmus          Senior Financial Sector Expert, IMF

Jaan Masso             Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majanduse modelleerimise õppetooli juhataja

Märt Masso             Praxise analüütik

Jaanika Meriküll       Ökonomist

Tõnu Mertsina         Swedbanki peaökonomist Eestis

Olavi Miller             EBSi teadur

Mihkel Nestor          SEB majandusanalüütik

Kaspar Oja              Ökonomist

Alari Paulus             Vanemteadur (Essexi Ülikool) / vanemanalüütik (Poliitikauuringute Keskus Praxis)

Peep Peterson        EAKL esimees

Magnus Piirits         Praxise analüütik

Ilmar Põhjala          Fontes, Palgauuringute analüütik-konsultant

Allan Puur              Tallinna Ülikooli professor ja Eesti demograafia keskuse juhtivteadur

Luule Sakkeus         Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur

Priit Sander            Tartu Ülikooli rahanduse dotsent

Jüri Sepp                Tartu Ülikooli professor

Indrek Seppo          Ökonomist

Marko Sõmer           CentARi vanemanalüütik

Orsolya Soosaar       Ökonomist

Tiit Tammaru           Akadeemik

Aare Tammemäe      MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige, Redgate Capital partner

Kadri Ukrainski        Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna juhataja, professor

Urmas Varblane       Akadeemik, Tartu Ülikooli professor

Alar Voitka              Lioncliff Capital partner, riiklikult tunnustatud finantsekspert

Andres Võrk            Tartu Ülikooli analüütik

Kommentaarid (40)
Copy
Tagasi üles