Juhtkiri: millest räägib koalitsioonilepe? (35)
15. märts 2019, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratas on valijaid nädalapäevad harjutanud mõttega, et jääb valitsusjuhiks ka edaspidi, kuid et tsentri lähedale hoidva Reformierakonna asemel saab valitsus Isamaa ja EKRE näol rõhutatult rahvuslikuma tooni. Tõsi, selles on veenmata ka veel Keskerakonna enda muukeelset valijat esindav tiib. Milline on aga liidu ühisosa – peale soovi oravapartei valitsusest välja jätta –, pole täna veel selge.
Ühisnimetajast annavad aimu vaid saabunud üldsõnalised teated, nagu näiteks kinnitus, et Eesti tee rahvusvahelisel areenil jätkub NATO ja Euroopa Liidu liikmena. Samuti hulk «parendamisi» ja «soodustamisi» ühes ja teises poliitikavaldkonnas.
Nagu kirjutab Oliver Kund koalitsiooniläbirääkimiste analüüsis, on see teadlik valik. Alustamine üldistest ja poliitika teostamise mõttes teisejärgulistest teemadest hoiab läbirääkimistel hoogu sees ja jätab pealtvaatajatele mulje, et töö käib ja üksmeel kasvab.
Alustamine üldistest ja poliitika teostamise mõttes teisejärgulistest teemadest hoiab läbirääkimistel hoogu sees ja jätab pealtvaatajatele mulje, et töö käib ja üksmeel kasvab.
Sellist koalitsiooni ehitada Jüri Ratas oskab, õigupoolest selles tema kogemus valitsusliidu loojana seisnebki. Soov juhtida Eestit Reformierakonnata pühitses 2016. aasta sügisel toona IRLi nime kandnud Isamaa silmis abinõu: astuda selgelt vasakpoolsesse liitu koos sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonnaga. Kuidas kõigile sobiv koalitsioonilepe valmis kirjutati? Sellest annab aimu dokumendi eessõna: «Me ei koorma valitsuslepet loosunglike lubaduste ja arvukate detailidega. Meie selge eesmärk on reaalselt ära teha oluliselt rohkem, kui oleme kirja pannud.»
Sellest valitsusleppest leiab niisuguse ühisosa nagu tulumaksureform, mis esindas selgelt Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide maailmavaadet ning oli mõneti edasiarendus poliitfolkloori läinud «Partsi munade» plaanist. Sõnagagi pole aga mainitud praeguseks rakendunud niinimetatud tasuta ühistransporti, mis enamikus maakondades keskerakondlasest majandusministri Kadri Simsoni eestvedamisel ellu viidi.
Kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liit peaks sündima, siis küllap läheb nii ka nüüd. Vastupidiseks on lihtsalt liiga uljaid ja üksteist välistavaid lubadusi antud. Kuid nagu näitas toosama ühistranspordi ümberkorraldamine, ei tähenda see, et suuremat sorti ümberkorraldused tegemata jääks.
Millest lähtudes uus koalitsioon siis valitseks? Vihjeid võib leida taas veel ametis oleva valitsuse sünnidokumendist: «Oleme alati avatud uutele algatustele ja lahendustele – mitte ükski idee pole üleliigne.»