Õpetajate Leht 8. märtsil: millest sõltub koolide digipädevus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/07/11848948t1hddfe.jpg)
Õpetajate Leht 8. märtsil:
Millest sõltub koolide digipädevus?
Eesti hariduses on tekkinud olukord, kus koolid on osaliselt tehnikat täis tuubitud, ainetundides ja ringides toimub digirikas õppetöö, aga veel ei teata, milline on olukord digipädevuse ja informaatika õpetamisega. Kuna Eesti koolidel ja õpetajatel on päris suur autonoomia, sõltub palju õpetajast, kas ta kasutab digivahendeid või mitte. Arvestades üldist õpetajate puudust, ei julge ükski koolijuht torkida töötajat, kelle töö tulemused on keskmised, kellega lapsed-vanemad on enam-vähem rahul, aga kes digivahendeid ei kasuta, sest kui too otsustab kooli vahetada, pole üldse kedagi klassi ette saata.
Tajun loengul, kuidas mu hääl rändab ruumis ja kõnetab igaüht
Eesti ainus kasvatusfilosoofia professor Airi Liimets peab end rahutuks hingeks, kes ei talu üksluisust. Tema loengutes pole digivahendite tulevärki, kuid ta suudab mässida oma hääle kõlasse suure auditooriumi viimasedki read. «Rahulolu loengutest tuli siis, kui tundsin, et olen inimesi sisemiselt kuidagi puudutanud, ja ruumi tekkis surmvaikus, mis oli täidetud ja pingestatud äsja kõlanud sõnast,» kirjeldab Airi Liimets oma kasvamist õppejõuks.
Töövarjuna vastutustunnet uurimas
Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba räägib sellest, kuidas nende kooli kõik õpetajad läksid ühekorraga 17 kooli töövarjuks. Kõigil õpetajatel oli ühine eesmärk – uurida välja, kuidas teistes koolides õpilaste vastutustunnet kujundatakse. Leiti päris palju järgimist väärivaid näiteid.
Pedagogicum kutsus juubeligalale
Tartu ülikooli Pedagogicum tähistas kümnendat sünnipäeva rahvarohke ja meeleoluka haridusteaduste galaga. Õhtut ilmestas teade TÜ haridusteaduste jõudmisest Times Higher Educationi ja QS World University Rankingsi mainekatesse edetabelitesse.
Aet Urbas: «Juba koolis tuleks mõelda, mis autistlikust lapsest edasi saab»
Aet Urbas usub, et erivajadustega lastel peavad olema teistega arenguks võrdsed võimalused, ning on tegutsenud selle nimel varsti 20 aastat. Kõige rohkem on ta pühendunud just autistlike laste aitamisele. Praegu töötab ta klassiõpetajana Randvere koolis, kus õpetab eritoel õppivat autismispektri häirega last.
Otsitakse lasteaiaõpetajat!
Rae vallas avati 1. märtsil Järveküla lasteaed, mis paikneb kahes majas. Esimesena alustas tööd Leerimäe maja, kus on kuus rühma. Järvekülla majja aga õpetajaid ja assistente alles otsitakse. «Kui mudilasi jagub kõigi 300 koha jaoks ning jääb veel ülegi, siis pedagoogilist personali on äärmiselt keeruline leida,» tõdeb uue lasteaia direktor Airi Kukk.
Õpetajate Lehe vahel on teemaleht «Õpetaja tervis»
Kuidas mitte läbi põleda?
Läbipõlemine ohustab neid, kes on tööle pühendunud, tõdeb psühhiaater Mari-Liis Laanetu. See võib tabada nii õpetajaid kui ka juhte. Laanetu annab soovitusi, kuidas sellist olukorda ära tunda ja mismoodi stressi ning läbipõlemist ennetada.