Raul Aron: et ei juhtuks nii nagu Kreekas… (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raul Aron
Raul Aron Foto: Erakogu

Kas tahame «teha Kreekat» või kirjutada Eesti oma majandusime lugu? Viimane on võimalik vaid kaine talupojamõistuse abil, mitu korda mõõtes ja üks kord lõigates, mitte priiskamise ja tuulepäisusega, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron.

Eestil on siiani hästi läinud. Maksud laekuvad planeeritult (välja arvatud need, mis laekuvad Lätti ja renditööjõudu vahendavate riikide kontodele) ning kõik tundub justkui stabiilne ja mõõdukas arengus. Valimised on aga aeg, kus otsustatakse asju, mis ei puugi mõjutada ainult meie praeguseid maksumaksjaid, vaid ka meie lapsi. Suured lubadused tuleb kellelgi kinni maksta.

Meile tullakse meie enda rahaga kosja, kui parafraseerida Eduard Vildet. See teeb valvsaks ja paneb ettevõtjat kalkulaatori järele haarama. Tõusust võib saada uljaste lubaduste täitmise tuhinas langus, kui otsustajate plaan on lühike ja vaid enese upitamiseks mõeldud. Kui valijad usuvad pimesi ega süvene lubaduste võimalikesse tagajärgedesse, võib meid oodata sama saatus, mis tabas Kreekat.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles