Erkki Koort: heaolu paneb perevägivallast teatama

Erkki Koort
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Koort.
Erkki Koort. Foto: Eero Vabamägi

Alkoholile lisaks on ka majanduse hea käekäik osa lähisuhtevägivalla põhjustest, kirjutab Meie Eesti toimetaja, Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhataja Erkki Koort.

«Eesti majandusel läheb hästi,» oli lause, millega Eesti ajaloos ühel ajajärgul algas pea iga valitsuse pressikonverents. Tõepoolest, kui vaadata kuritegevuse trende, siis on see aastate jooksul oluliselt vähenenud, ning mitte vaid seetõttu, et mõnest kuriteost on saanud väärtegu. Vähenenud on peaaegu kõik kuriteo liigid, kuigi kuritegusid pandi 2018 võrreldes 2017. aastaga toime 141 võrra rohkem. Tundub suur number, kuid see on 0,5 protsenti kuritegude koguarvust ning kuna Eestis pannakse toime 74 kuritegu päevas, on see n-ö kahe päeva saak.

Loomulikult on märgiline, et esimest korda 15 aasta jooksul on kuritegevus suurenenud. Põhilise osa kuritegudest annab jätkuvalt varavastaste kuritegude osakaal ning tavaliselt mõjutab selle kõikumine kohe ka üldnumbrit. Kuid varavastaste kuritegude üldarv vähenes ka 2018. aasta jooksul. Oluliselt suurenes aga lähisuhtevägivald – tervelt 975 kuriteo võrra, moodustades 13 protsenti kuritegude üldarvust! See on väga suur arv, sest iga päev sai kolm inimest rohkem peksa kui 2017. aastal ja need on vaid registreeritud numbrid. Tegelik pilt on hoopis hullem, sest tõus seitsmelt perevägivalla juhtumilt kümnele on päris hirmutav. Ei maksa loota, et katkistest peredest tulevad ühiskonda probleemideta lapsed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles