Tellijale
Margit Rüütelmann: üksteise peale näpuga näitamise asemel on vaja lahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi see, et Eesti peab aastaks 2020 suunama materjalidena taaskasutusse 50 protsenti tekkivatest olmejäätmetest, oli teada juba 2008. aastal (eesti õigusesse võeti 2010. aastal), on tähtaja lähenedes saabunud suur hüsteerika, et kuidas ometi euroliidu musterlaps Eesti eesmärgi täitmisest nii kaugel on, kes selles süüdi ja mis edasi saab, kirjutab Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Korraga on emotsioonid laes ja õhk nendest paks. Erinevad huvipooled levitavad omale kasulikku nägemust ja püüavad avalikkust enda paati meelitada. Kohati on läinud asi nii kaugele, et lauale tuuakse argumente, mis on pehmelt öeldes tõest sama kaugel kui ida läänest.
Täiesti loomulikult on enim häält tõstnud tootjad ja neid esindavad organisatsioonid, sest neid puudutavad võimalikud muudatused ka kõige rohkem. Kogu argumentatsioon on täna hästi lihtsustatud tasemel – taaskasutuseesmärgi saavutamiseks planeeritavad meetmed on liiga kallid ning poliitikud on rumalad ja kergesti mõjutatavad. Reaalsuses ei vasta kumbki argument tõele.