Jonna Pechter

FOTO: Citadele Pank

Riik on otsustanud väga karmilt piirata laenureklaame, et vältida olukorda, kus inimesi meelitatakse laenu võtma ka siis, kui tegelik vajadus laenamiseks puudub. Kummalisel kombel on osa turuosalisi aga leidnud, et piirangud ja eetikanormid neile ei kehti ning märkamatult meelitatakse inimesed tavalises toidupoes võlasõltuvusse, kirjutab BigBanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Panga ja toidupoe ühendamine on uudne lahendus mitte ainult Eestis, vaid mujalgi. Inimene läheb kodupoodi leiba ja piima ostma ja juba pistetaksegi talle pihku panga tarbimislaenu reklaamiv voldik ning lisaks kutsutakse üles igal sammul tegema kõiki oste poe krediitkaardiga. Võta ainult Säästukaart Pluss ning saad tavapärasest rohkem boonuspunkte ja palju toredaid allahindlusi – näiteks 20 senti odavamalt heeringat ja 60 senti odavamalt tualettpaberit. Võrdluseks: ülejäänud turuosalistele kehtib karm keeld mainida kliendile mistahes laenu võtmisega kaasnevaid hüvesid, soodustusi või kingitusi ning laenutoote nime mainides on vajalik tutvustada nii krediidikulukuse määra kui kutsuda üles laenuotsus hoolega läbi mõtlema.

Mis seal salata – kaupmehe jaoks on tegemist geniaalse lahendusega. Inimene ostab kõik oma kaubad krediidilimiidi eest (loe: elab võlgu), tasub järgmise kuu palgast võlgu võetud summa tagasi ning asub uuesti vabanenud krediidilimiidi eest kohustuslikus korras samast poest oste tegema – kuna selle kuu palk kulus eelmise kuu ostude eest maksmiseks, siis selle kuu ostudeks ei pruugi sama kuu palgast enam piisata. Ehkki kaupluspank ise kutsub kaarti püsikliendi- ja liikmekaardiks, eristab seda tavalisest rahvusvahelisest pangakaardist ainult see, et kaardiga seotud tasud on mõnevõrra krõbedamad ning kaardiga saab maksta ainult sama keti kauplustes.