Georgi Beltadze: garaažidžihadism tõstab pead
6. jaanuar 2019, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2016 Istanbul. 2017 taas Istanbul ning seejärel Peterburi, Stockholm ja New York. Ühisnimetaja on terroriakt. Ent siin võib esile tuua veel ühe märksõna, mis neis linnades toimunut seob: «-stan». See tähendab, et ründajad on olnud Kesk-Aasia päritolu.
Tõenäosus, et mainitud loetelu täieneb, on olemas. Veel möödunud aasta lõpus teatasid Rootsi võimud, et peeti kinni kuus meest, kellest kolme kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises ja ülejäänuid terrorirühmituse Islamiriik rahastamises. Kuuest viis olid Usbekistani kodanikud ja üks Kõrgõzstani passiga.
Miks siis järsku stanlased pildil on? Monopol on justkui araabia päritolu inimeste käes. Nagu ütleb usbeki vanasõna, ilma põhjuseta ei tule ükski kass välja.
Kõigis nendes kõva käega juhitavates Kesk-Aasia riikides (viivuks rahvavõimu nuusutanud Kõrgõzstan on naasnud klubisse) on see probleem, et mõõdukas vastasrinne on maha surutud. Julgeolekujõud ütlevad ette, mida võib mošeedes jutlustada ja kuidas peab medresetes õpetama. Kui Kasahstan välja arvata, siis massiline tööpuudus ei aita pessimismi leevendada, seadusetus samuti mitte. Nii ei jäägi inimestel muud üle kui liituda äärmuslastega või rännata riigist välja – peamiselt Venemaale või mujale –, aga siis on ekstremismipisik juba küljes.
Venemaal ja Kesk-Aasias levivad äärmuslikud ideed omapärastes konspiratiivsetes kohtumispaikades – garaažides.
Praegu võib näha, kuidas islamism on Kesk-Aasiast jõudsalt levinud Venemaale (Põhja-Kaukaasias on seda ka, aga teistel põhjustel) vennasrahvaste juurde. Viimastel aastatel on võimudelt tulnud nagu Vändrast saelaudu pressiteateid, kuidas föderaalne julgeolekuteenistus on Baškortostanis ja Tatarstanis kinni pidanud inimesi, keda kahtlustatakse terroristlikku rühmitusse kuulumises. Islamiriigiga rivaalitsev Ḩizb at-Taḩrīr on praegu «turul» põhitegija.
Ent Kesk-Aasia päritolu islamiäärmuslus ei ole Venemaal levinud mitte ainult turgi rahvaste aladele, vaid ka valdavalt venelastega asustatud keskustesse, nagu Moskva, Nižni Novgorod, Samara, Krasnojarsk (isegi Siberis!) jpt.
Tekib küsimus: kui julgeolekuorganid on kruvid üsna kinni keeranud, siis kuidas kohalikud moslemid radikaliseeruvad? Kui 11. septembri terrorirünnaku korraldajad radikaliseerusid mošeedes vihajutlustajate mõju all ja hiljem on aidanud kaasa internet, siis Venemaal ja Kesk-Aasias levivad äärmuslikud ideed omapärastes konspiratiivsetes kohtumispaikades – garaažides. Need ongi kohad, kus luuakse islamistlikke rakukesi. Videod, kuidas võimud peavad terrorismis kahtlustatuid kinni kusagil magalapiirkondades või äärelinnades angaaride või garaažide lähedal, kinnitavad seda.
Praegused terrorismivastased meetodid ei ole Kesk-Aasias ega ka Venemaal tõhusad. Need pigem võimendavad äärmuslust. Ja kuna enam pole kalifaati (Lähis-Idas), kuhu rännata, siis islamiekstremism, mis on sündinud riikides, mille nimes sisaldub silp «stan», leiab lihtsalt teisi kohti, kuhu edasi levida.