Postimehe kaasautorid valisid välja lõppeva aasta kõige silmapaistvamad inimesed Eestis. Allolevas nimekirjas on reastatud viis enim hääli saanud isikut.

5. koht

Ott Tänak.

FOTO: SCANPIX

Ott Tänak

Erkki Bahovski:

Ilmselt meie tennisenaiste kõrval maailmas enim tuntud Eesti sportlane. Et lüüa läbi sellises konkurentsis, peab inimeses midagi olema.

Erki Loigom:

Eestlaste mootorispordilembus on teada-tuntud aastakümneid, jäädes maha vaid põhjanaabrite omast. Ott Tänak on viinud lisaks publikuhuvi hüppelisele kasvule Eesti rallikaardile määral, mis toob meile tehasemeeskondade arendus- ja hoolduskeskused, pakub teenistust ja väljakutseid Eesti mehaanikutele ja rallikorraldajatele. Ümber on lükatud väide, et ralliriikideks pääsevad vaid suured autoturud. Kuhu edasi? Ei lepiks vähemaga kui WRC etapiga Eestis ning Tänaku tiitliga. Eesti autospordi väljasuremise oht on õnneks möödanik, ralli- ja autokrossi sarjad, ringrada ja rahvaliigad ei kiratse ammu võistlejate puuduses. Saaks vaid maanteedelt kiirendusvõistlused kuidagi ringrajale suunata.

Mart Raudsaar:

Tennisist Anett Kontaveidi kõrval on teise sportlasena Eestit maailmakaardile toomas Ott Tänak. Ta on tõestanud, et eelmise aasta edu ei olnud juhuslik, vaid et ta ongi saavutanud rallimaailmas igati tipptaseme. Sellise tasemega tuleb varem või hiljem ka maailmameistritiitel.

...

4. koht

Mart ja Martin Helme.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Isa ja poeg Helmed

Daniel James Coll:

Isegi kui sa ei nõustu nende maailmavaate ja tegemistega, ei saa mitte kuidagi alahinnata nende saavutusi tänavusel aastal. Õigupoolest oleks rumal eirata nende edu, eriti peaks seda meeles pidama need, kes on selliste vihast, lõhest toituvate parempoolsete liikumiste vastu. Toetuse poolest on nende tüüritav EKRE Reformikonnal kannul – olgugi et neil on parlamendis praegu väike esindus, oskavad nad oravatest paremini erimeelsusi või peataolekut valitsuses enda kasuks ära kasutada. Perekond Helme on osavalt oma kaubamärki välja mänginud, pakendades seda tõelises populistlikus stiilis.

Peeter Koppel:

Poliitilistest jõududest on nemad ainsana proaktiivsed ning seega kujundavad üldist narratiivi kõige enam. Teised on sunnitud reaktiivsesse seisundisse ning tegelevad oma positsioonide kaitsmisega.

Erki Loigom:

Kas nad tajuvad komeedina tõusnud populaarsuse ja toetuse kõrval mingeid võimalikke enese loodud ohumärke, võimalikku tekkivat vastutust? Ning mitte ebamäärast poliitilist, kus ministriametist maandutakse riigikogupinki, vaid sellist pärisvastutust? Et inimesed ei kakleks, ei loobiks üksteist kividega ega sõidaks lakkamatult masside kaupa virtuaalselt üksteisele pasunasse. Senises retoorikas seda taju tunda ei ole või mõjuks selline avaldus nõrkusena? Sõna «rahvuslane» on juba halvakõlaline, kuigi kõik eestlased on rahvuslased. Kas varsti vaatame rahvuslippu samasuguse kulmukergitusega? Isikukultus jäägu samuti teistsugustesse riigikordadesse. Eesti nn peavoolumeedia võiks kaaluda mõnevõrra kommentaarivabama tribüüni andmist EKRE-le, et vältida tärkava alternatiivmeedia populaarsuse jätkuvat kasvu. Arvestatav hulk vestlussaateid on muutumas aina enam saatejuhtide arvamusavaldusteks. Samas, mis on see saatanlik peavool, kui EKRE toetus ületab juba mitu korda näiteks peavoolamises süüdistatavate sotsiaaldemokraatide oma?

Mihkel Mutt:

Mart Helme puhul sobib inglise kõnekäänd, et vanast viiulist võlub välja mõnegi hea viisi. Ta on Eestit mehiselt lõhestanud, aga pannud ka kihama.

Ene Pajula:

Kurjad geeniused, kes kasutavad ära inimeste isiklikku kibestumist ning panevad rahva lõhestamisele hagu alla. Idanaaber hõõrub Kremlis käsi.

...

3. koht

Arvo Pärt.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Arvo Pärt

Erkki Bahovski:

Jätkuvalt enim mängitud elav klassikalise muusika helilooja maailmas. Eesti visiitkaart.

Daniel Faria:

Ta on tugevdanud oma staatust eesti klassikalise muusika elava kultuuriväärtusena maailmas.

Jelena Skulskaja:

Ta on üle ilma tuntud. On suutnud panna kogu maailma avaldama sügavat austust eesti muusikakultuuri vastu.

Kaire Uusen:

Hea eestlase võrdkuju Eestis. Kuulsa helilooja keskuse rajamine Laulasmaale oli üks viimaste aastate väheseid üksmeelest kantud ettevõtmisi Eestis.

...

2. koht

President Kersti Kaljulaid Narvas.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Kersti Kaljulaid

Erkki Bahovski:

EV 100 sündmused hoidsid presidenti tavalisest enam rambivalguses. Õnnestunuks tuleb pidada ka tema põiget Narva.

Erki Loigom:

Rabeda alguse järel aina kindlamal rajal president on leidnud oma teemad. Pärast välispoliitikale orienteeritud Toomas Hendrik Ilvest vajas Eesti presidenti kodumaiste teemadega tegelemiseks. Keskendudes vähesele, kuid põhjalikult, on võimalik olla edukam kui laial rindel kõike natuke torkides. President on pildis algatustega, mis puudutavad inimeste reaalseid huvisid. Kõigile meeldida polegi võimalik. Välispoliitilise joone leidmine vajab veel veidi harjutamist või veidi võimekamat nõunikkonda. Olles olnud pikalt presidendi institutsiooni likvideerimise pooldaja, lükkasin selle mõtte mõneks ajaks kalevi alla.

Ivan Makarov:

On aktiivselt esindanud Eestit välismaal ja Narvas. Tänu targale, sõnaosavale ja sümpaatsele riigijuhile tekkib sümpaatia ka riigi enda vastu. Presidendi otsust mitte sõita Marrakechi võib võtta ka lugupidamisavaldusena eestlastele, mida ei söandanud osutada rahvale võimul olevate sotside ja Keskerakonna ladvik. Kuid presidendil tuleks vältida topeltstandardeid ja soolist diskrimineerimist: kui ta pidas võimalikuks ülendada Eesti Vabariigi sajandi suurima juubelipeo etenduse lavastajaks mehe, kes peksis jalgadega oma naiskolleegi, siis ei tasuks hukka mõista neid, kes takistasid seaduslikku meeleavaldust segama tulnud meest.

Mihkel Mutt:

Väisas Vanuatut, naasis Narvast ja oli üliväga lennukas sõna otseses tähenduses. Aga: põhiseaduse järgi ongi presidendi ainus sisuline funktsioon kõikvõimalike administratiivsete aktide (sõjaseaduse väljakuulutamine, valitsuse laialisaatmine jm) kõrval esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises (V ptk, paragrahv 78, lõige 1)).

Ene Pajula:

Esindab Eestit väärikalt maailmas ja kasutab hästi oma ametist tulenevaid kasinaid võimalusi Eestis kodurahu hoidmiseks

Raul Rebane:

Narva aktsioon väärib tunnustamist. Muutis suhtumisi rohkem, kui arvame.

...

1. koht

Jüri Ratas.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Jüri Ratas

Daniel James Coll:

Keegi ei uskunud, et ta on suuteline valitsust juhtima. Aga selle lühikese aja jooksul, mis ta on peaministriametis olnud, jätab ta endast kindlasti suurema jälje maha kui keegi teine eelkäijatest (maksud, sotsiaalpoliitika; uskuge või mitte, aga tal on mune teha asju teha teisiti jne ning see kõik on toonud riigis uue hingamise). Inimesed uskusid, et on kõigest aja küsimus, mil tema juhitav võimuliit laguneb, aga seda ei juhtunud. Samuti tuli ta võitjana välja sügisel lahvatanud koalitsioonikriisist. Ta edastab pikalt Reformierakonna juhti Kaja Kallast toetusreitingutes ja ilmselt jätkab ta peaministritoolil pärast tuleva aasta üldvalimisi. Kriitikat pareerib edukalt. Ja ta teeb pika puuga ära oma eelkäijale – teises sfääris elanud Keni-nukule.

Daniel Faria:

Suutis hiljuti ellu jääda eriti muutuvas poliitilises kliimas ebakindlal ajal. On edukalt hakkama saanud valitsuse seest või väljast tuleva survega.

Ahto Lobjakas:

Kuulub nende Eesti peaministrite traditsiooni, kellele peaministriamet sobib. Pole võimatu, et liigagi hästi – kujutlus 20 aastat selles ametis olnud Ratasest on murettekitav.

Ivan Makarov:

Peaminister Jüri Ratas on muutunud veenvamaks ja isegi kuidagi monumentaalseks, ja see viimane hakkab juba ka muret tegema. Nii tõsisele riigimehele ei sobi enam need põiklevad ja sisutühjad ning viimasel ajal ka aina sapisemad vastused opositsiooni küsimustele. Valitsusjuht on kogu meie täitevvõimu juht ja temast sõltub ka konkureerivate erakondade valijate elu. Seega olgem ikka oma alamate esindajate suhtes kannatlikum.

Ene Pajula:

On teinud titaani tööd, hoides koos mässumeelset valitsust ja Keskerakonna valijaid. Ime siis, et otsuste vastuvõtmiseks pole enam jõudu jäänud.

Tarmo Pikner:

Kasutab peaministri ametiseisundit korruptiivselt iseendale koolituskursuste läbiviimiseks, võttes oma ametit kui elukestvat õpet.

Mart Raudsaar:

Jättes kõrvale poliitilised teemad, maksurahu ja muu koalitsiooniga seonduva, on Jüri Ratas suutnud tõestada, et temas on peaministriväärilist sisu. Ta on suutnud püsima jääda ka ÜRO ränderaamistiku poliitilises tormis. Sümpaatsena mõjub tema soov otsida kompromisse ja vähendada lõhesid ühiskonnas.