Postimehe kaasautorite esiviisik: millised olid 2018. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis? (6)
31. detsember 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe kaasautorid valisid välja tänavused kõige olulisemad sündmused, mis Eestis aset leidsid. Allolevas nimekirjas on välja toodud viis enim hääli saanud sündmust koos põhjendustega.
5. koht
/nginx/o/2018/12/30/11686652t1hd70c.jpg)
Paavst Franciscuse visiit
Erkki Bahovski:
Paavst on ainus globaalne riigipea, kes on umbes 1,2 miljardi katoliiklase kõrgeim vaimulik. Eesti on põhjapoolseim riik, kus paavst on käinud. Eesti oli tugevasti ka rahvusvahelises telepildis.
Mihkel Mutt:
Lihtsalt tegi südame soojaks.
Ene Pajula:
Meid külastas paavst Franciscus. See, et ta tahtis meile tulla, tegi südame soojaks, sest pole me teab mis religioosne rahvas, ja ammugi pole meil suurt hulka katoliiklasi.
Mart Raudsaar:
Paavsti visiit Eestisse 25. septembril aitas tutvustada Eestit katoliiklikes maades, siia tuli palju palverändureid paljudest riikidest ning visiit oli kahtlemata oluline ka meie vaimumaailmale ja ühiskonnale tervikuna.
Olev Remsu:
Paavst Franciscus on kui absoluutne kinnitaja meie jäädavale kuulumisele läände.
...
4. koht
Madin rändevastasel meeleavaldusel Toompeal
Erkki Bahovski:
Ammu pole ükski dokument eestlasi omavahel nii tülli ajanud kui ÜRO ränderaamistik. Lisatagu veel provokatsioonid ja rüselused meeleavaldustel. Pole väga ilus.
Ahto Lobjakas:
1930. aastad naasevad, aga esialgu veel farsina. Halli- ja kõlupäised fännid ei ole õnneks viljakas pind EKRE juhtide üha varjamatule ässituskõnele ja erakond jääb KOVide Res Publicaks, kelle Lennart Meri on Arnold Rüütel. Asjad võivad muutuda noorema paremäärmusliku publiku ilmumisega.
Ivan Makarov:
Vägivallas meeleavaldustel Toompeal ja Vabaduse väljakul olid mõlemal korral provotseerivaks pooleks korraldajatega konkureerivate erakondade esindajad, eurosaadikust imikuni. Lapsevankriga meeleavaldajate rammimine oli nähtavasti laenatud terrorirühmituse ISIS arsenalist.
Ene Pajula:
Kardetavasti muutis ja madaldas see meie poliitilist kultuuri. Erakondi on tulnud ja läinud, aga teise erakonna ministri ülespoomist pole seni veel keegi nõudnud.
Kaire Uusen:
Rändelepe tõstis valusalt esile Eesti ühiskonna kitsaskohad, vaesuse, regionaalsed erinevused, soolised ja hariduslikud lõhed. Veel kord sai kinnitust, et Eesti on kontrastide maa ning pole poliitilist jõudu, kes oskaks eri pooli ühendada või inimestele lootust anda.
...
3. koht
Puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamine
Erki Loigom:
Õnnetuseks sattus niivõrd mahuka investeeringu valdkonnaks äärmiselt tundlik teema. Eesti mets ja loodus on eestlaste identiteedi osa ning sellega ei mängita. Pragmaatiline meel lukustub automaatselt. Valdavalt emotsioonidesse langenud debatt lõppes enne tugevuste, nõrkuste,võimaluste ja ohtude kaardistamist ning saatis negatiivse sõnumi tulevastele investoritele. Roheäärmuslus ohustab tegeliku loodushoiuga seotud tegevuste ja liikumiste sisukust ja tõsiselt võetavust. Ühe remmelgakallistamise trilleris ei mahtunud kaadrisse tuhatkond sama ristmiku ehitamisega kadunud kuuske ning ei märgatud värske rajatise haljastusse panustatud noori puid.
Ivan Makarov:
Emajõgi ja Peipsi järv päästeti võimalikust ökoloogia katastroofist, kuigi just keskkonnaminister jäi sealjuures eri arvamusele. Otsus ei pidurdanud küll meie metsa totaalset raiet, kuid see, et võeti kuulda kohalike elanike häält, on igati positiivne. Iga kord nii hästi ei lähe.
Mart Raudsaar:
Looduskaitse sildi all nägime halva poliitilise populismi võidukäiku. Tehasevastane surverühm mõnitas ettevõtjaid ning polnud valmis mitte mingisugusteks uuringuteks. Las lähevad investeeringud Lätti! Loomulikult tekib ühiskonna jõukus iseenesest ning Tartu ei võta midagi ette süveneva provintsistumise vastu. Tagajärjena blokeeritakse tõenäoliselt tulevikus veelgi investeeringuid, olgu need tehased või kanalad.
Raul Rebane:
Otsus, mille aluseks ei olnud mitte uuringud, vaid müüt.
Tuul Sepp:
Mets ei ole ressurss, vaid elupaik, ja eestlased saavad sellest üha enam aru. Me ei soovi, et meie metsast saaks tselluloos ning et iga teekäänu taga laiuksid lageraielangid. Puidupõhise tööstustoodangu asemel väärtustame puhast vett meie jõgedes ja järvedes ning seda, et terviklikus metsaökosüsteemis kasvaks seen ja mustikas, elaks ilves ja lendorav. Ka majanduslikust vaatepunktist on rikkumata loodus suurem väärtus kui ühe tehase toodetud kasum.
...
2. koht
Paisuv rahapesuskandaal Danske Banki ümber
Daniel Faria:
200 miljardit eurot on ikka kosmiline summa madratsi all hoidmiseks… Kui kaugele on üksikisikud ja organisatsioonid rahapesu nimel nõus minema ja mida kavatsevad võimud teha, et karistada ja ennetada selliseid suuri ja jultunuid õigusrikkumisi, mis kahjustavad Euroopa finantssüsteemi usaldusväärsust?
Andrei Kuzitškin:
See sündmus näitas nii Eesti finantssüsteemi kui ka demokraatia haavatavust. Selle loo õppetund on, et peaksime tugevda nii oma finantssüsteemi kui ka demokraatia aluseid.
Ahto Lobjakas:
(Tõestamata) vihjed suurest rahast Eesti poliitika ülipuhta maniski taga võtsid selle kümnendiga mitu nulli juurde. Kõiksugu sidrunid ja isegi VEB fond on köömes selle kõrval, mida võis Venemaa musta raha omanikele reaalselt väärt olla võimalus Eesti kaudu läände pesta 200 miljardit eurot.
Erki Loigom:
Niivõrd mahukas episood vajab aastatepikkust uurimist ja kõigi seoste avalikustamist. On selge, et tegemist on Eesti mainet kahjustava ja reaalset majanduslikku kahju toova juhtumiga. Finantsmaailm on pika vihaga. Keskkonna tõttu saabumata jäävaid võimalikke investeeringuid ei ole võimalik kokku arvutada, mis lubab väite vastastel jahuda kahjude minimeerimisest. Siiralt loodan, et Eesti poliitikud osutuvad tõesti nii süütuks, nagu nad seda paista lasevad. 4. septembri «Aktuaalses kaameras» kommenteerides sai näha pretsedenditult taltsast Jürgen Ligi, mis tekitas lausa hirmu. Õnneks on endise rahandusministri lennukus hiljem turvaliselt taastunud. Danske Eesti juhtfiguuride võimalikud kontaktid poliittasandil kukutaks meid teatud kategooriates pikaks ajaks nn Moldova liigasse või näeme välismeedias taas väljendit former Soviet republic. Liiga vähe kõneldakse juhtunust julgeolekuriskide vaatenurgast.
Mihke Mutt:
Meenutab natuke Estonia katastroofi. See on lähim maailmapoliitikas osalemisele, milleni Eesti üldjuhul küünib.
Tarmo Pikner:
Hämmastab, kui kolossaalsed summad «vale» raha said läbi käia nii väikesest pangast ja kui kolossaalselt vait saab selle peale olla rahapesu korraldamise eest vastutaja Aivar Rehe.
Mart Raudsaar:
Üha suuremaks paisunud skandaal tuletab valusalt meelde ajaloo kordumist. Kui enne Teist maailmasõda liikus läbi Eestis märkimisväärselt Nõukogude Venemaa raha, siis paraku on Eesti Venemaa jaoks oluline rahapesukanal ka praegu. Selle loo puhul hämmastab eriliselt summade suurus.
Kaire Uusen:
Eesti riigi ja panganduse maine sai pleki, millest on raske vabaneda. Isegi kui Eesti roll selles skeemis oli üsna väike ja tuldi lihtsalt «meie õuele kaklema», on eestlaste süüks siiski ahnus, kontrolli ja vastutustunde puudumine.
...
1. koht
EV 100 tähistamine
Scott Abel:
Mööduv aasta jääb kahtlemata meelde Eesti sajanda aastapäeva auks pühendatud suurte pidustuste poolest. Kuid enim sööbivad mällu iseseisvuspäeva öösel toimunud sündmused. Kui suured ja head pidasid Tartus juubelipidustusi (kus muuhulgas ei olnud puudu ka protestimeelsuse väljendamisest metsade langetamise vastu – ühekülgne lähenemine keerulisele teemale, kui metsamajandusega on seotud umbes 35 000 töökohta), siis EKRE korraldas Tallinna vanalinnas tõrvikutega rongkäigu, mis nägi välja nagu mõni stseen Leni Riefenstahli filmist. Kui poliitikud ei võta inimeste probleeme ja muresid tõsiselt, pöördub rahvas lõpuks nende poole, kes, tõsi, loomult ebameeldivana, keeravad ise käised üles ja hakkavad tegutsema. Ja ma arvan, et see ongi olnud tänavu kõige suurem lugu.
Erkki Bahovski:
Ehkki muidugi ammu ette teada, oli Eesti Vabariigi 100. aastapäev 24. veebruaril märgilise tähendusega. Loomulikult liituvad sellega ka EV 100 raames korraldatud kultuuriüritused.
Daniel Faria:
Kui vaid eestlased teaks, kui palju toetajaid ja sõpru on sel väärika ajalooga riigil mujal ilmas.
Els Heinsalu:
Eesti Vabariik sai saja-aastaseks. Nojah, eelmisel aastal sai Eesti Vabariik 99-aastaseks ja järgmisel 101-aastaseks, aga see sada on ikkagi kuidagi märgiline, nagu verstapost. Kas nad sada aastat tagasi üldse ette kujutasid ja uskusid, et me selleni jõuame?
Ülle Leis:
Aasta vägitegu ning seda nii sisult kui ka vormilt ning nii meie endi kui ka välismaailma jaoks. EV 100 seeme pani idanema sadu vaimustavaid ideesid ning lennutas paljud neist üle kogu maailma. Tehtut saatnud edu, näiteks väljamüüdud kontserdisaalid, näitas tegijatele ja meile ülejäänutele, milline väärtus ja nõudlus on Eesti pakutaval. Selle pinnalt on ülihea jätkata.
Ivan Makarov:
Sündmus, mis ei piirdu mahapeetud ilusate pidustustega, vaid annab igapäevast inspiratsiooni kõigile. Sajanda sünnipäevaga astusime pikaealiste riikide klubisse ja panustame veel vähemalt ühele sajandile. Halb enne aga oli erakonna Eesti 200 tekkimine, kuna vene (ja mitte ainult) militaarterminoloogias tähendab «laadung 200» tinakirstus transporditavat laipa, ja seda detaili märkasid kohe pessimistlikumalt meelestatud Eesti venekeelsed elanikud. Eesti Kultuuri Koja liikmed peaksid olema õnnelikud selle üle, et poliitikud kõnealuse kaubamärgi neilt ära kaaperdasid.
Ene Pajula:
Eesti Vabariik sai saja-aastaseks. Kas pole see uskumatu? Saatus on meile ühe sajandi jooksul kaks korda naeratanud, seda enam ei tohi teda hoolimatult proovile panna.
Tarmo Pikner:
Silmatorkavalt häiris selle pidulikuks tähistamiseks valitud ebasobiv koht ERMis ja selle kunstilise teostuse väga ebaõnnestunud lavastus NO99 poolt, mis sai ka selle teatri lõpu alguseks.
Kaire Uusen:
EV 100 mõjutas enamikku Eesti pinnal toimunust ja ergutas kõike: majandust, poliitikat, kõige enam aga kultuuri.