Andrei Kuzitškin.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kuula artiklit

Kolumnist Andrei Kuzitškin pöördub saabuvate jõulude ja uue aasta puhul lugejate poole.  

Armsad Postimehe lugejad!

Õnnitlen teid kogu südamest jõulude ja saabuva uue, 2019. aasta puhul!

Tänan teid, et olete olnud minuga terve aasta: lugenud minu artikleid, vaielnud nende üle ja minuga, mõnikord kiitnud, mõnikord minu arvamuse peale vihastanud. See on hea: peamine, et minu lugejate seas ei oleks ükskõikseid inimesi. Just teie, armsad lugejad, innustasite mind kirja panema eluloolist raamatukest, mille lahkuval aastal andis pealkirja «Siberi põgenik. Poliitemigrandi märkmeid» all välja kirjastus Postimees Kirjastus, endise nimega Post Factum. Raamat on pühendatud minu vanematele, aga mõeldud kõigile, kes armastavad elu ja tahavad elada.

Jah, meie elus on endiselt palju ohte. Jah, meie maailm jaguneb endiselt lääneks ja idaks, Euroopaks ja Venemaaks, selles möllavad sõjad ja orkaanid, kõrge bensiinihinna tõttu lammutavad inimesed Triumfikaart, Süürias hukkunud kaasmuslimite mälestuseks aga valatakse kuulirahega üle Strasbourg'i jõuluturg. Isegi meie tilluke Eesti on jagunenud eestlasteks ja venelasteks, nendeks, kes on Vladimir Putini poolt, ja nendeks, kes vastu. Euroopa Parlamendi saadikut togitakse jalgadega otse riigikogu hoone ees, pekstakse naisi ja tehakse Eestist kenake «rahapesuköök». Jah, maailm ei ole täiuslik … Mis tähendab üht: me peame hakkama seda muutma ja järgmine aasta on selleks parim aeg!

Tahaksin algaval aastal soovida kõigile rahu, headust ja usku imedesse. Rahu näitab meile teed tulevikku. Headus tõstab meid linnutiivul kõrgustesse. Imed on meie, inimeste, viis muuta maailma paremaks. Me suudame läbida iga tee, tõusta tähtedeni ja imeteo toime panna, kui õpime üksteist armastama ja mõistma. Siis, just siis, saab Venemaast Euroopa, sõjad vajuvad minevikku, sputnikud aitavad orkaane ohjeldada, masinad lähevad üle päikeseenergiale, põgenikud naasevad rahumeelsesse Süüriasse, venelased õpivad ära eesti keele, eestlased aga laulavad laulukaare all vene rahvalaulu «Kalinka», saadikuid hakatakse austama, naised külvatakse üle hellitustega, Eestist saab finantsdistsipliini musternäidis ja isegi Tallinna linnavalitsusest haihtub korruptsioon. Me võime seda teha, me peame seda tegema, haarama üksteisel käest ja moodustama purunematu keti inimestest, kes kõik üheskoos teevad head.

Olge tugevad ja saatku teid õnn!

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.