Meelis Pastak: milleks on mõeldud ülikooli spordihoone? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/19/11667847t1h41a8.jpg)
Sellest on möödas pisut üle aasta, kui Arena Tartu vastaste leerist kõlas hüüdeid, et kõik suurüritused saavad uues ja uhkes Tartu ülikooli spordihoones probleemideta korraldatud. Milline on praegune seis ja mis on asja hind, või siis sellega kaasnevad probleemid?
Kui vaadata Piletilevi ning teisi veebilehti, siis tuleb ülikooli spordihoones saabuva aasta algul kaks mitte sporditaustaga üritust: Startup Day 2019, mis leiab aset 23.–25. jaanuarini, ning Eesti Laul 2019, mille poolfinaalid on 31. jaanuaril ja 2. veebruaril.
Nende ürituste pärast on nii ülikooli õppetöö kui ka kõikide spordiklubis esindatud spordialade treeningud häiritud või siis lausa pausil pea kaheks nädalaks. Ma ei võta kommenteerida ülikooli õppetööd, kuid ülikooli spordiklubi treeningurühmades osalevate laste vanematele võib kirjeldatud olukord tekitada hulga küsimusi ning sellisel juhul ei pruugi klubi tegevus vastata nende ootustele.
Olukorra muudab veelgi kummalisemaks asjaolu, et spordihoone hõivatuse tõttu jaanuaris-veebruaris tekib tõsine kaootilisus ülikooli enda korvpallimeeskonna plaanidesse – kus, millal ja mis tingimustel oma tööd mõistlikul ja plaanitud moel ellu viia. Selge, et kaasnevad lisakulud ning need võivad osutuda märkimisväärseteks, arvestades korvpallimeeskonna praegust üsna kasinat eelarve seisu.
On see siis professionaalne ja mõistlik käitumine? Kas ürituste planeerimisel spordihoonesse on mõju ka kõikidele teistele spordialadele ja võimalikele olümpialootustele? Küsimus on ilmselt liigne – muidugi on!
Keegi ohverdatakse ning praegu on need eelkõige sportivad lapsed ja ülikooli õppetöö. Kirjeldatud olukorra lahendiks – ka Tartu üldiseks arenguks – oleks ikkagi Arena Tartu ehitamine. Multihall looks võimaluse kõiki tegevusi kenasti planeerida, igaks ürituseks oleks majast lähtuvalt välja pakkuda professionaalne ning läbimõeldud käitumine.
Nii jääks tulevikus ära harrastussportlaste gruppide võimalik frustratsioon broneeringute tühistamise tõttu ning nende lastevanemate pettumus, kes iga kuu tasuvad oma võsukeste ülikooli spordihoones toimuvate treeningute eest õppemaksu. Ka ülikool saaks siis häirimatult tegutseda omas vallas ehk korraldada õppetööd selleks ettenähtud majas.
Nende ürituste pärast on nii ülikooli õppetöö kui ka kõikide spordiklubis esindatud spordialade treeningud häiritud või siis lausa pausil pea kaheks nädalaks.
Olen oma silmaga näinud üle saja spordikompleksi, sealhulgas üle 70 multihalli. Nähtust lähtuvalt olen arvamusel, et praegune ülikooli spordihoone on üks õnnestunumaid, aga ainult sellisel juhul, kui see täidab oma eesmärki.
Lühidalt, spordihoone kasutus peab olema tagatud ning koormatud selle otstarbega, milleks ta on ellu kutsutud, eelkõige! Sellele viitab ka nimetus – Tartu ülikooli spordihoone. Siinkohal jätan käsitlemata ürituste korraldamise tehnilised küsimused ja raskused ülikooli spordihoones, need vajavad eraldi menetlust.
Nendele valupunktidele on valimisliit Tartu Eest oma varasemates sõnavõttudes selgeid viiteid andnud. Sein on ees, kuna maja võimalused on väga selgelt piiratud ning see hoone lihtsalt pole kõige jaoks, seda enam suurüritusteks, loodud.
Samas, esimesed pääsukesed suurüritustena on saabunud ning tunnustada tuleb kõiki asjaosalisi, kes soovivad Tartu elu rikastada mitmesuguste üritustega – Eesti Laulu poolfinaalid kahtlemata seda ka teevad. Endiselt olen aga seisukohal, et kvaliteetse ja läbimõeldud linnahalli ehitamise korral saaks ka Eesti Laulu nautida kuni 2000 inimese asemel lausa 7000 silmapaari. Ja küll need inimesed ka tulevad, kui on vastav maja, kui on teada, kuhu tulla ja mis ees ootamas.