René Värk: vaikimist loetakse nõustumiseks – kuidas sünnib rahvusvaheline tavaõigus?

Rene Värk otsesaates Otse Postimehest. Foto: Erik Prozes / Postimees

Muidugi ei muutu rändekompakt rahvusvaheliseks tavaõiguseks Marrakechi konverentsil heakskiitmise tulemusena. Aga kui rääkida riskist, siis tuleb paratamatult tõdeda, et riikide käitumine saab kusagilt alguse ja Marrakechi konverents võib olla esimeseks verstapostiks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk. 

Rändekriis on kirgi kütnud mitu aastat. Viimasel nädalal lahvatas debatt uue hooga seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) raames ettevalmistatud turvalist, korrapärast ja reeglitel põhinevat rännet puudutava globaalse kompaktiga. Kuna debatis viidatakse ka juriidilistele nüanssidele, siis esitan järgnevalt mõned kommentaarid lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest. Minu eesmärk ei ole edendada mingit ideoloogilist nägemust või pakkuda rändekompakti sisulist juriidilist analüüsi, vaid markeerida mõned laiemad teemad ning lahti mõtestada mured ja riskid, mis on tõusetunud debati käigus.