Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/07/14052172t1h1173.jpg)
/nginx/o/2018/11/04/11549539t1h37f4.jpg)
Eesti kestlikkus on tõusnud viimase aja poliitilises ja ka avalikus debatis üheks olulisemaks teemaks. Järelkasvu defitsiit ei tohiks kellegi jaoks enam uudiseks olla.
Kuna valimised lähenevad ja programmid aina küpsevad, küsisin parlamendierakondadelt, kas võimalikult kiiresti taastetaseme sündimuseni jõudmine peaks olema üks Eesti kõige olulisem eesmärk, ning kui on, siis kuidas selle eesmärgini jõuda. Kõik erakonnad vastasid küsimusele jaatavalt, ent ettepanekud eesmärgi saavutamiseks olid küllalt eripalgelised.
Keskerakonna ja Isamaa ettepanekud avardavad võimalusi ja suurendavad kindlustunnet perelisa sünniks ning on seega otseselt sündimust soodustavad. Fookuses on lasterikkus, toetuste ajakohastamine ja eluaseme kättesaadavus.
SDE ja Reformierakonna ettepanekud on üldisemad ning suunatud eelkõige olemasolevate laste heaolu kasvule, mis valdavalt seotud haridus-, töö- ja sotsiaalpoliitikaga. Seda võib käsitleda isegi vastusest kõrvale hiilimisena, sest eluolu parandamisega oleme tegelenud ju ka seni, kuid mõju sündimusele pole märgata.