Sel reedel Õpetajate Lehes: 

FOTO: Õpetajate Leht

Haridus ja autoriõigus: mida toob kaasa Euroopa uus direktiiv?

Viimasel ajal on Eesti ajakirjanduses räägitud erakordselt palju autoriõigusest, eelkõige seoses ettevalmistatava Euroopa Liidu direktiiviga. Seni pole aga jutuks võetud, mida võib uus direktiiv kaasa tuua hariduses. Kindel on see, et vabaduse piirid tõmmatakse järsult koomale ja need muutuvad märksa hägusamaks kui seni. Kõige põhimõttelisem muudatus senise olukorraga võrreldes on haridusasutustele kehtiv kohustus osta teoste kasutamiseks koolides «kergesti saadaolevad» litsentsid.

Iga asi omal ajal ehk Ärge alustage grammatikast

Tunnustatud eesti keele õpetaja Mare Kitsniku doktoritööst selgub, et uut keelt õppiv inimene ei suuda algul grammatikat omandada, mistõttu pole seda vaja talle ka õpetada. Mare Kitsnik toonitab, et kõige parem on õppida uut keelt seda kasutades ehk õppides õppeaineid selles keeles. Parimaks variandiks peab ta seda, kui eesti ja vene kodukeelega lapsed õpivad ühes ja samas klassis koos ning saavad õppida õppimise käigus üksteiselt ka keelt õppida.

Digikirjaoskus eesti keele kui teise keele õppes

Keeleõpetaja Ingrid Prees uuris kolmes Ida-Virumaa vene õppekeelega koolis, kui palju toetavad digioskused sealsete õpilaste eesti keel arengut. Selgus, et digivõimalusi kasutatakse seal eesti keele õppimiseks palju vähem, kui on võimalusi. Näiteks infot otsivad ligi pooled õpilastest internetist vene keeles, mille tõlgivad siis eesti keelde.

Üle noatera sulgemisest pääsenud kool jõudis Suurbritannia parimate hulka

Kahekümnel Eesti õppejuhil üldharidus- ja kutsekoolidest oli SA Innove korraldatud õppejuhtide arenguprogrammi raames võimalus külastada üht unikaalset kooli Suurbritannias – Ainslie Wood Primary Schooli –, mille pikaajaliste viletsate tulemuste tõttu plaanis riik 2013. aastal sulgeda. Uue juhtkonna ja visiooniga jõudis kool aga juba aasta jooksul tulemusi 78 protsenti parandada, sulgemist lükati edasi ja see õigustas ennast igati: kahe aastaga võitles kool ennast suisa Inglismaa parimate hulka. Kuidas see sündis, kirjutab Tartu kunstikooli õppejuht Roosi Talvik.

Elu koosneb hetkedest

«Loodust tuleb hoida,» ütleb üheksa-aastane Kalev, kui küsin temalt, mida kõik Eesti õpetajad peaksid teadma. «Salakütte tuleks rohkem piirata ja prügi tuleb sorteerida!» lisab ta veel. Kalev on Tartu Herbert Masingu kooli õpilane. Väikelinnas kasvanud poisi pere kolis Tartu lähedale just nimelt Masingu kooli pärast. «See oli minu kindel valik,» lausub Kalevi ema Malle (nimed muudetud). Kalevil on diagnoositud autismispektrihäire ja Masingu koolis õpib ta kolmandat aastat. Kalevi loo toob lugejateni Masingu kooli arendusjuht Siim Värv.

Kopli lasteaed tähistab 100. sünnipäeva

Kopli lasteaed tähistab sel sügisel kaht olulist tähtpäeva: lasteaed ise saab 100- ja lasteaiahoone 90-aastaseks. Vanas ja väärikas majas on osatud hoida traditsioone, samas ollakse uuele avatud. Laste päevad on tegevuste ja mängudega täidetud samamoodi nagu sada aastat tagasi.

Kunst on vahend, mille kaudu inimene areneb

Kunstnik, kunstiõpetaja ja õppejõud Tiiu Esnar leiab, et mida rohkem kasutatakse digitehnoloogiat koolis kõigis ainetes, seda suuremat tähelepanu võiks kunstiainetes pöörata inimesel hingele ja tundemaailmale.