EKI keelekool: mida me otsime?

Külli Kuusk
, EKI leksikograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külli Kuusk
Külli Kuusk Foto: Erakogu

Leksikograafi töö meenutab vahel detektiivitööd. Aetakse jälgi, kust sõna tulnud on või kes kellega käib. Tuleb otsida uusi sõnu ja vanematele riputada külge silt, et see on nüüd vananenud. Tuleb tädi Maalile ära seletada iga sõna sisu. Me otsime, leiame, sildistame.

Meie tööga haakub üks põnev valdkond, mida on vähe vaadeldud. Võib-olla see ongi lihtsalt vaatamiseks ning väga suuri järeldusi ei oska teha ega peakski tegema. Jutt käib arvudest.

Mujal maailmas on tehtud uuringuid selle kohta, mida inimesed sõnastikest otsivad. Teada on, et eelkõige püütakse sõnastikust leida sõnade tähendusi, seejärel õigekirja ja grammatikat. Kõik muud kategooriad, nt sünonüümid, antonüümid, hääldus jms, jäävad otsingutes tagaplaanile.

Eesti Keele Instituudi veebisõnastike küljes on loendurid, mistõttu teame, et meil on juba praegu mitu sõnaraamatut, kus tehakse miljon päringut kuus. Need on eesti keele seletav sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat. Eesti-vene sõnaraamatut uuritakse 48 000 korda päevas ehk umbes 1,4 miljonit korda kuus. Need arvud kasvavad aasta-aastalt. Tõsi, oma osa on siin ka robotitel.

Kuid mida siis otsitakse? 24. oktoobri seisuga näitab täpne märksõnapäring, et õigekeelsussõnaraamatu kõige otsitumad sõnad on auto (otsitud 105 973 korda), gondel (105 134), karabiin (105 114), vagun (105 101), karabinjeer (105 038). Võib ilmselt oletada, et nende puhul on otsitud õigekirja ja võõrsõnade puhul ka tähendust. Võib ka oletada, et kuskil õppematerjalides on ülesanded, mis on üles ehitatud just nendele sõnadele. Põnevam uuringumaterjal on aga ebatäpne märksõnapäring, mis näitab, et järjepidevalt on otsitud mõnd sõna, aga sõna on jäänud leidmata ja vastus saamata. ÕSi statistikas on esimene ehk kõige rohkem otsitud selline sõna «häälejälg» ja eesti keele seletavas sõnaraamatus sõnapaar «puuvillane riie». Kas mingi osa neist sõnadest, mida sõnaraamatutest tulutult otsitakse, ühel päeval sinna ka jõuab, otsustab sõnaraamatu tegija. Tänasel päeval aitab sõna elujõulisust tõestada keelekorpus ning sealt ka paljud uued sõnad meie sõnastikesse võetakse. Uues, peagi ilmuvas seletavas sõnaraamatus on näiteks sõnad hübriidauto, kaloripomm ja kloonlammas, mis on sinna jõudnud just keelekorpuste ja kasutussageduse tõttu. Nende sõnade sisu saab varsti otsida instituudi uue sõnastikuportaali kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles