Juhtkiri: ettevaatlikkus ei tee halba
25. oktoober 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees avaldab juba kuuendat korda edetabeli sajast Eesti suurimast ettevõttest, mille aluseks on nende äride eelmise aasta käive. Arvud nimede juures peegeldavad kahtlemata olukorda. Saame mingil määral teada, kui hästi läheb praegu meie majandusel.
Arve vaadates võib tõesti tõdeda, et Eesti majandusel läheb hästi. Saja suurema ettevõtte koondkäive pole kunagi nii suur olnud, selgub Postimehe ülevaatest. Ja häid märke on ju veel. Näiteks eelmisel kuul avaldatud rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal umbes 3,6 protsenti.
Samal ajal on õhus mingeid märke. Meie pingerea eesotsast kukkus päris suure hooga alla Eesti esieksportija. Kas välisturgudel on ees keerulised ajad või tegemist oli lihtsalt halva hooajaga, on hetkel raske öelda. Kuid omamoodi tagasihoidlikule jahenemisele viitab samuti asjaolu, et rahandusministeerium prognoosis järgmise aasta majandusekasvuks tänavusest 0,6 protsendi võrra väiksemat näitajat ehk kolm protsenti. Veel paneb siinkohal juurdlema Eesti Panga üleeilne teadaanne. Nimelt on möödunud kuudel lisandunud varasemast vähem uusi eluasemelaene. Ka korteriturul jääb kolmandas kvartalis tehtud tehingute arv mullusele alla. Siingi näitavad alles tulevad kuud, kas eluaseme- ja eluasemelaenunõudlus on tasapisi vähenema hakanud.
Tundub, et oleme siiski kaarega mööda käinud steroididest, mida enne 2008. aasta suurt kriisi usinalt kasutasime.
Enam ei üllata kedagi, kui räägitakse julgelt, et uus kriis või langus seisab ukse taga. Selleks annavad põhjust mõne eksperdi hinnangud, et praegune kasvutsükkel saab peagi läbi. Kuu alguses maailmaturge ehmatanud suur börsilangus pani seda võimalust tõsiselt vaagima. Kuigi seni elame rahulikult edasi, ei tee ettevaatlikkus halba. Meie jaoks on aga küsimustest «kas», «millal» ja «kui suure hoobiga» hoopis tähtsam pärida, kas meie majandusmasin töötab täna mõistlikus rütmis. Tundub, et oleme siiski kaarega mööda käinud steroididest, mida enne 2008. aasta suurt kriisi usinalt kasutasime.
Küll aga jääb Postimehe tänavust ettevõtete pingerida vaadates mulje, et oleme majanduse edasiviimiseks kas tahtlikult või tahtmatult teinud panuse suuräridele. Võib-olla peaksime oma majandusvõimekust mitmekesistama ja hakkama rohkem väärtustama ka keskmise ja väikese suurusega ärisid. Kui vaadata kas või Saksamaad – tõsi küll, majanduse poolest suurriiki – , siis sealse kasvumootori põhialus on ju niinimetatud Mittelstand (keskmise suurusega pereettevõtted). Erinevalt suurtest tegijatest pidasid nemad eelmise kriisi ajal hästi vastu. Oma rolli mängis ilmselt tõsiasi, et neil puudub kohustus peaaegu igas kvartalis eelmisest paremaid tulemusi näidata. Aga kui tõesti selle suuna võtame, siis peame praeguses maksusüsteemis üht-teist kindlasti korrigeerima. Võimalus anda selge mandaat selliseks muudatuseks on juba tuleval kevadel.