Anneli Kährik, Tiit Tammaru: Eesti-Soome rändepööre (3)

Anneli Kährik
, linnageograafia vanemteadur, Tartu Ülikool
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rändlus Eesti-Soome WWW FOTO: Pm
Rändlus Eesti-Soome WWW FOTO: Pm Foto: Pm

Soomest tuleb Eestisse elama rohkem inimesi, kui läheb Eestist Soome – on toimunud rändepööre ka Eesti ja Soome vahelises rändes ning eestlaste tagasiränne võib saada veel enam hoogu, kirjutavad Tartu ülikooli linnageograafia vanemteadur Anneli Kährik ning linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Euroopa Liiduga ühinemise järel 2004. aastal suurema tõuke saanud ja seejärel aasta-aastalt kasvanud väljaränne Eestist Soome hakkab asenduma positiivse rändesaldoga Eesti kasuks. See on põhjustatud nii Eestist väljarände hoo raugemisest kui ka aasta-aastalt kasvanud tagasirändest Eestisse ning tagasirände kasvu jätkumise potentsiaal on samuti suur.

Nimelt on eestlased Soomes tööturu näitajate ja sissetulekute järgi küll suhteliselt edukad, seevastu mitme teise lõimumisnäitaja alusel, nt eluaseme ja elukeskkonna valikutes ollakse Soome teiste sisserändajatega võrreldes kokkuhoidlikumad ning kooselud soomlastega on vähe levinud. Tagasirännet hoogustaks peale töökohtade olemasolu ja Eestis toimuva palkade kasvu see, kui paraneks siinsete ettevõtete töökultuur. Praegu eelistab Soomes elavate eestlaste suurim rühm ehk oskustöölised veel stabiilsemat ja töötajasõbralikumat Soome töökeskkonda.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles