/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2018/09/25/11444765t1h3823.png)
Üks president Kersti Kaljulaidi voorusi on see, et tal pole kalduvust võltspaatoseks. Kui talt teisipäeva pärastlõunal lühikeses intervjuus uurisin, kas 1,3 miljardi inimese usujuhiga kohtumine oli kuidagi erilisem kui teiste liidritega, tuli 1,3 miljoni inimese riigipealt vastuseks proosaliselt, et tegelikult mitte. Aga sama soojaga märkis ta heatujuliselt, et leidis paavst Franciscuses mõttekaaslase.
Paavst omakorda võttis Kaljulaidile juba Kadriorus esitatud kutset tulla Vatikani vastuvisiidile korrata veel uuesti enne, kui nende teed Kaarli kiriku noortekohtumise järel lahku viisid.
Kuigi üks on rõhutatult usklik ja teine mitte, peab tõdema, et tegu on hämmastavalt sarnaste liidritega. Alates sellest, et pärast valituks osutumist oli mõlema puhul üks esimesi uudiseid see, et nad keelduvad ametiga kaasas käivasse paleesse kolimast. Üks jutlustab lõpmata tarbimise kultuuri hukatuslikkusest ja sõidab silmapaistvalt lihtsa autoga. Teine peatus esimesel Tartu visiidil hostelis ja varieerib igaks vabariigi aastapäevaks uue tafttaiese tellimise asemel rahvariidekomplekte.
Mõlemad vastanduvad elustiililt eelkäijale, kelle intellekti, eruditsiooni ja ajaloolises perspektiivis ilmselt mõjukat liidripanust varjutasid liigsed riietumisuudised ja avaliku arvamusega pahuksisse sattumine.
Erinevalt sellest, mida reaktsionäärid mõnikord väita üritavad, pole ei paavst verivahus vasakpoolne ega president megaliberaal.
Ja erinevalt sellest, mida reaktsionäärid mõnikord väita üritavad, pole ei paavst verivahus vasakpoolne ega president megaliberaal. Ilmselge, et mõlemad on konservatiivid, nii nagu asja mõtles selle ideoloogia aluseid kirjeldanud Edmund Burke.
Näiteks usuvabaduse tõlgendamises. Mittereligioosset maailma esindav Kaljulaid rõhutas paavstile peetud tervituskõnes hakatuseks, et usuvabadus on Eesti vabariigile tähtis aluspõhimõte. Kaarli kirikus valdavalt noortest ristiusulistest publikule esinedes pidas Franciscus omakorda vajalikuks eelnevalt paberil seisnud kõnele lisada, et tõelised kristlased ei kimbuta teisi pööramisega. Burke oli anglikaan, aga seisis selle eest, et alates reformatsioonist Ühendkuningriigis käinud katoliiklaste mitmekülgne diskrimineerimine lõppeks.
Konservatism ilmneb ka mõlema kaaskonnavalikuis. Kuigi meie president kuulus formaalselt Isamaaliitu kolm üürikest aastat sajandi algul, ümbritses ta riigipeaks saades end ikkagi tolle partei taustaga inimestega. Ning Franciscus ei valinud Püha Tooli pressiteenistuse juhiks mõnda vabastusteoloogiast inspireeritud kirikumarksisti. Katoliku kiriku pea sõnumeid sätib kauaaegne Fox Newsi ajakirjanik Greg Burke.
Ehk Jumala uskumine või mitteuskumine on vaid üks paljudest omadustest, mille järgi rahvast liigitada. Nagu ka rahvus, sugu, poliitilised vaated või seksuaalne sättumus. Normaalseks suhtluseks ei pea lõhestavas küsimuses poolt vahetama, vaid ühisosast silla ehitama.