Juhtkiri: jõuluvana võtab kingid pärast tagasi? (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus andis parlamendile riigieelarve üle
Valitsus andis parlamendile riigieelarve üle Foto: Sander Ilvest

Valimiseelne riigieelarvega jõuluvana mängimine ei ole sugugi nii kena tegu, kui esimese hooga võiks mulje jääda. Valijad peaksid arvestama, et isegi kui valitsuses jätkavad praegused koalitsioonierakonnad, saavad «jõulud» pärast valimisi läbi, sest samasuguse «jõuluvanatsemisega» ei ole neil võimalik jätkata.

See tähendab, et ahvatlevad kingitused võetakse eelarvekärbete või järgmiste aastate väiksema eelarvekasvuga tagasi või tuleb neil tõsta Eesti inimeste maksukoormat või hakata võlgu kasvatama. Igaüks neist variantidest tähendab seda, et praeguse valimiseelse riigieelarve kavaga välja kuulutatud poliitikad ei jätku samal moel.

«Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019–2021 rahastatakse suures osas reservide arvelt.»

Kui järgmise valitsuse moodustavad aga praegu opositsioonis olevad erakonnad ja/või mõni uus tulija, on nad saanud päranduseks eelarvemiini ehk juba eelpool kirjeldatud sundvalikud. Ükskõik missugune järgmine valitsus ei saa enam olla lahkusest pakatav jõuluvana, vaid peab igal juhul tegema rohkem või vähem karme valikuid.

Riigieelarve enda seletuskiri ütleb: «Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019–2021 rahastatakse suures osas reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus 2022. aastal.»

Ülemäära kuri olla aga suurte näitajate põhjal samuti olla ei saa. Arvestades vasakpoolsete erakondade loomuomast kulutamiskirge, on nad olnud järgmise eelarve ettepanekuga ühtpidi tublimad, kui oleks võinud karta, ja teistpidi lodevamad, kui tahaks näha. Sõnamäng käib mõistetega struktuurne puudujääk ja nominaalne ülejääk.

Jõuluvana mängimine käib nimelt varasemate valitsuste kogutud reservide arvelt. Teame tagantjärele, et Eesti majandus kasvas tegelikult juba siis hoogsalt, kui Jüri Ratase valitsust kokku pandi. Ometi võis tollal olnud teadmiste valguses isegi mõista nende soovi majandust riigi tellimustega turgutada. Jätkata sama mõtteviisiga praeguste teadmiste pinnalt ja praegustes oludes ei ole kõige targem ja parem asi, mida üks Eesti valitsus saab oma rahva tulevikule mõeldes teha.

Eelarve täppisanalüüs seisab alles ees. Kiita võime kaitsekulutuste hoidmise ja kasvatamise eest. Laita kindlasti selle eest, et hoogsa majanduskasvuga võrreldes on teaduse ja arenduse kulude kasv tagasihoidlik. Teadusele minev raha küll kasvab, ent kui tahame Eesti tulevikku panustada, siis peab eelarve ses osas väga palju hoogsamate sammudega edasi minema. Riigikogul on siin mõttekoht ja võimalus sundida valitsusele peale jõulisem muutus, et meie andekaimad pead ei läheks lihtsalt minema, vaid vastupidi, tuleksid kodumaale tagasi. Selleks et me ei kaotaks seda edu, mis meil praegu on.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles