Ei olnud tegelikult naljakas, pigem hoopis kurb: USA president pidas teisipäeval ÜRO Peaassamblee istungjärgul oma tavapärase kõne ja saalist kostis naerupahvakuid.
Tellijale
Neeme Raud: stand-up à la Trump (18)
26. september 2018, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba aastakümneid septembri lõpus New Yorgis ÜRO peakorteris toimuv riikide ülddebatt (nii on riigipeade kogunemise ametlik nimi) ongi suur poliitiline teater. Maailmaorganisatsiooni 193 liiget saavad võimaluse rääkida sellest, mida nemad on viimase aasta jooksul maailma paremaks muutmise nimel teinud, mida teha kavatsevad ja milliseid probleeme näevad. See on kõnede maraton, millest saab ühel hetkel sõnamulin, kus riigijuhid, kes esinevad õhtustel või nädala teisel poolel toimuvatel istungitel, on tihti silmitsi tühja saaliga, sest keegi ei jõua enam räägitavat jälgida. (Peale riigipäid saatvate ajakirjanike, kel kohustus saata koju sõnum, et meie juht kõneles maailma ees.) Ent see on traditsioon. Demokraatia, kus igal liikmesriigil on õigus sõna saada ja teistel vähemalt formaalne kohustus kuulata.