Millistele argumentidele toetudes ja milliste meetoditega soovivad Keskerakonna, Isamaaliidu, Sotisaaldemokraatide ning EKRE liikmed sundida Eesti lapsi täiskasvanuks saamisel oma isa- või emapoolsest kodakondsusest loobuma, küsib Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni nõunik kultuuri-ja hariduse komisjonis Airis Meier.
Eile hääletas riigikogu enamus maha eelnõu, mille järgi lubatakse topeltkodakondsust Eesti kodanikele, kellel on sünnijärgselt õigus kahe riigi kodakondsusele, sealhulgas Eesti Vabariigi kodakondsusele.
Miks see eelnõu maha hääletati, jääb segaseks nii minule kui ka ilmselt kõigile neile Eesti kodanikele, kelle elu õied on sündinud perekonnas, kus üks vanematest ei ole Eesti kodanik. Arusaamatuks jääb see ka paljudele tänapäevastele avatud ellusuhtumisega eestlastele, kes ise selles situatsioonis pole.
Vaatame fakte. Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb. Samas on Eestist väljaspool sündinud kodanike arv kasvamas. E-residentsust jagatakse ka mitte Eesti kodanikele (viimati sai selle suure meediatähelepanu saatel Rooma paavst) ning Eestis elab kodanikke, kes selle riigi vajalikkusesse või järjepidevusse ei usu. Selles valguses tahaksin teada, millistele argumentidele toetudes ja milliste meetoditega soovivad Keskerakonna, Isamaaliidu, Sotisaaldemokraatide ning EKRE liikmed sundida Eesti lapsi täiskasvanuks saamisel oma isa- või emapoolsest kodakondsusest loobuma?
Miks see eelnõu maha hääletati, jääb segaseks nii minule kui ka ilmselt kõigile neile Eesti kodanikele, kelle elu õied on sündinud perekonnas, kus üks vanematest ei ole Eesti kodanik.
Millise sõnumi saadavad nende erakondade rahvasaadikud eesti kogukonnale välismaal? Näiteks Brüsselis elavatele eestlastele. Ma toon näite just Brüsselist, sest elan praegu koos perega ise ka siin. Ma ei ole Eestist põgenenud. Ma olen siin, et aidata Eesti riigil võimalikult hästi oma huvisid Euroopa Liidus esindada. Meid on siin sadu. Me ei käi Eestis ainult hambaid ravimas, nagu arvab Lauri Vahtre Facebooki kommentaariumis.
Kas teie, Keskerakond, EKRE, Isamaa ja sotsid teate, millise entusiasmiga õpetavad eesti õpetajad ja vabatahtlikud Brüsselis elavatele lastele eesti keelt ja kultuuri? Kas te teate, millise pingutusega tuuakse Brüsselisse Eesti teater ja leitakse laste laulukoorile juhendaja. Kas te teate, millise panuse on andnud kohalik eestlaskond Eesti maine kujundamisse? Kas te teate, et siinsed lapsevanemad viivad oma lapsed pühapäeviti eestikeelsesse jalgpallitrenni, mis lastele väga meeldib? Kas te teate, et minu kaks poega pesevad ise kodus käsitsi sokke, et hommikul saaks jalga just need «Minu Eesti. Minu inimesed» sokid?
Te ei tea! Sest muidu te mõistaksite, et Eesti lapsed, kelle üks vanem ei ole eestlane, võivad olla südames palju rohkem eestlased, kui te ise vahel olete. Ja isegi kui neil on peale Eesti passi veel mõne riigi pass, ei kahjusta see eestlaseks olemist.
Eriti küüniline on see, et Paide Arvamusfestivalil Tagasi Eestisse debatil oli juttu tagasipöörduvatest eestlastest, Eesti kodanikest, kes elavad välismaal ja diasporaast. Eranditult kõikide esindatud parteide esindajad rääkisid sellest, kuidas iga eestlane on tähtis, kuidas me peame tunnustama neid eestlasi, kes välismaal Eesti riiki teenivad ja kes on Eesti riigi eeskujulikud mainesaadikud muul moel. Räägiti sellest, kuidas tuua tagasi välismaal elavad eestlased, nende lapsed ja abikaasad. Räägiti sellest, kuidas tuleb eesti keele püsimajäämist toetada ja palju muud.
No tegelikult valetasid kõik paneelis olevad poliitikud peale Yoko Alenderi ja Andres Herkeli. Valetas Mailis Reps. Valetas Marina Kaljurand. EKREt ning Isamaa esindajaid polnud kohal. Ilmselt nad ei julgenud kuulajatele (seal oli piisavalt välismaal resideeruvaid eestlasi) otse näkku öelda, mida nad välismaal resideeruvatest eestlastest ja nende järeltulijatest arvavad.
«Tulge mõistusele!» tahaks karjuda ja loota, et argumenteeritud mõtlemisviis lõpuks ikkagi võidab. Seniks aga ma ei ütle oma lastele, kuidas riigikogu eile hääletas. Mul pole südant nende südant murda.