Mida lähemale kolmandale märtsile, seda kentsakamat poliitretoorikat hakkame kuulma. Kuigi president pole veel riigikogu valimisi välja kuulutanud, ei sega see Toompeale pürgijaid valijate moosimisel, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.
Tarmo Pikner: Reformierakond soovib ise vastanduda EKREga (16)
/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
21. september 2018, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edukaimaks moosikeetjaks on osutunud EKRE, kelle toetusreitingud on vähehaaval, kuid kindlalt tõusuteel. Tõsi, viimase uuringu kohaselt tuli väikene tagasilöök, kuid see toimub ikka enne järgmist tõusu.
Jüri Ratasele tuleb au anda, et tema üle võetud Keskerakond on pööranud seekordse valimisdebati põhitelje teise suunda. Ausõna – juba hakkas ära tüütama Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumisele üles ehitatud valimisvõitlus. Kaua võib kuulata vene kaardi lauda käimist ja arutleda selle üle - kui ikka venelased hakkavad maakaarti ümber joonistama, mis siis küll saama hakkab. No, ei lahendanud need vaidlused valijaid vaevavaid igapäevaseid probleeme.
Keskerakonna ekrestumine
Aegsasti käivitas Keskerakond endale kuuluvas Tallinna TVs poliit-debatid, kuhu põhiliselt oli kutsutud Keskerakonna ja EKRE käilakujusid, jälgede segamiseks ka mõningaid oma ala asjatundjaid. Vahel vaieldi ja vahel oldi samal meelel, kuid lõpuks kujunes sealt välja üks sokipaar, mille võib väga edukalt jalga tõmmata järgmine valitsus, kuigi üks sokk on üht ja teine teist värvi. Juhtus isegi nii, et üks TTV saatejuhtidest, Peeter Ernits, vahetas poole debati ajal parteilist kuuluvust (keskist EKREsse). Loodetavasti saab Jaanus Karilaid oma valimisringkonnas Keskerakonna nimekirjas väärika koha ja EKREsse ülejooksu pole oodata.
Seega, kujundati uus valimiste vastandpaar, Keskerakond – EKRE. Selline asjade kulg ei olnud meeltmööda Reformierakonnale, mis lükkaks nemad hoopiski pildi servale. Ja esimesel võimalusel haarati sarvist, mille andis EKRE esimees Mart Helme isiklikult. Nimelt, testis venekeelne Postimees, kuidas kõlavad EKRE rahvuslikud suveräänsustaotlused vene keeles ja vene inimestele.
Mart Helme keerutas tolmu
Kõigepealt tõusis suur tolmupilv – mis asja, Helme räägib vene valijaile teist juttu kui eestlastele! Kui tolm maha langenud, paistsid tolmupilvest välja reformierakondlaste võidukad näod – nüüd tabasime Mart Helme kakskeelsuselt. Kõigepealt uus partei juht Kaja Kallas ja tema järgi seda ametikohta ammu ihaldanud Urmas Paet. Kaja Kallasel on muidugi hädasti tarvis kompenseerida oma kahvatut esinemist parteide juhtide esimesel debatil ERRis ja Paetil seisavad ees kahed rasked valimised – muidugi tuli võimalust kasutada, kui see kandikul kätte toodi.
Tõepoolest, esmapilgul tunduvad Mart Helme sõnumid vene keeles kuidagi teistsugused, kui eestlastele räägitud. Kuulda oli küllalt kentsakaid väljaütlemisi – Venemaa igipõlise välisministri Lavrovi kiitmist, et justkui Balti riikide julgeoleku garantiiks on heatahtlik ja rahuarmastav Venemaa ja vahest peaks väikeriik Eesti kasutama võimalust vait olla (Venemaa suhtes). Viimase kohta tuli Kaja Kallas aga veelgi ekstreemsema võrdlusega välja ja pani Helme väljaütlemise 1940.a. konteksti (üsna helmelik lajatus).
Euroopa Liidu konteksti intervjuus tajusid Kaja Kallas ja Mart Helme erinevalt – kui Helme väitis, et ta ei taha Euroopa impeeriumi, siis, Kallas pidas seda ELi, kui sellise, eitamiseks. Kaldun arvama, et siin võikski olla üks valimisdebati teemasid. On ju päevselge, et Euroopa Liit, kuhu meie astusime, pole endine ja ammugi mitte see, kui ta loodi. Ja maailm pole üldsegi endine, kus paljud riigid otsivad oma kadunud kompassi.
Kokkuvõttes võib öelda, et vene keeles intervjuud andes meenus Helmele ehk Moskvas diplomaadina töötamise aeg. Eks seal pidi ka meepütt kaasas olema.
Arvan, et vene valijaile oli Helme jutt aga mingil määral pettumus, sest nii leebet juttu temalt ei oodatud ja küllap ta võitis ka valijaid juurde, kui kiitis, et tunneb vene tsivilisatsiooni rohkem kui mõni teine (mis võib ju ka tõsi olla). Kuidas aga reageerisid Helme väljaütlemistele EKRE põhivalijad, kajastub järgmise reitingu tulemustes.
Kaldun siiski arvama, et Mart Helme mõtteavaldused vene valijaile oli alles valimisvõitluse pinnavirvendus ja torm on alles ees. Kuid, seda tahaks tõesti, nagu eelpool vihjatud, et mitte ei tahaks aruka valimisdebati asemel saada vene kaardimängu – turakat.