Homses Õpetajate Lehes: kuidas elus faktipõhisus roogib välja libainfo ja juhuvalikud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht
Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Sel reedel Õpetajate Lehes: 

Vajame vähem faktiteadmisi ja enam maailmast arusaamist

Kuidas arendada koolis teadusharidust, kui laste kontakt päriseluga jääb üha nõrgemaks? Kas õpilane peab ikka oskama une pealt arvutada auto pidurdusteekonna pikkust? Kuidas sea südant teadushuvides ära kasutada? Neile ja teistele küsimustele otsisid Õpetajate Lehe vestlusringis vastuseid teaduskeskuse AHHAA juhatuse liige Andres Juur, Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk, Energia Avastuskeskuse juhataja Krista Keedus ja TTÜ Mektory tehnoloogiakooli projektijuht Kädi Kallau.

Jah, härra professor!

Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen tõdeb, et ka kõige entusiastlikumal õppejõul kaob pikapeale hoog, huvi ja säde silmist, kui ta palgapäeval näeb oma kontol summat, mis on väiksem tavakooli õpetaja palgast. Hoog raugeb varsti ja pilk hakkab otsima paremaid kohti. Ta hoiatab: „Pikka aega ette valmistatud teadlaste ja õppejõudude mujale siirdumine (sektorist välja) viib ära ka kompetentsuse ning varem või hiljem jõuab kätte aeg, mil otsuseid hakatakse langetama ebakompetentsuse tasemelt. Nii jõuamegi tõejärgsesse ühiskonda, kus argumendiks on arvamus, mitte teadmine.“

Suhtlemine tippteadlastega kui legaalne doping teadushuvilistele noortele ehk Kuidas elus faktipõhisus roogib välja libainfo ja juhuvalikud

«Õppimine on üks asi, õppust võtmine teine ja haridus hoopis kolmas. Haridussüsteem püüdleb vähemalt retoorikas selle poole, et õppur saab sisust aru ning ei lahustu õpitavate asjade ja äraõpitud teadmiste-oskuste kuningvees,» kirjutab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Teaduskool on hüppelauaks ülikooli

Augusti keskpaigast on Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor Riin Tamm – geenitehnoloog, kes on paljudele tuttav teleekraanilt populaarsest sarjast „Rakett 69“.

Alustame algusest. Kuidas anda teadusharidust lasteaias?

«Ehkki teadusharidus ja lasteaed võivad tunduda üksteisest kaugel, ei ole see siiski nii.

Avastamislust ja uudishimu on lastest lahutamatud, seega on neid eeldusi hea kasutada, et õpetada lastele loodusteaduslikku uurimismeetodit juba pisikesest peale, seejuures suunates nende uudishimu turvaliselt ja konstruktiivselt,» kirjutavad Jana Paju ja Krista Keedus Energia Avastuskeskusest.

Eesti ja Ameerika kooli võrdlus abiõpetaja kogemuse põhjal

Mitmes Tallinna koolis abiõpetajana töötanud ameeriklanna Allison Vas võrdleb Eesti ja USA haridussüsteemi ning nendib, et teistsuguse kultuurilise mõtteviisi tõttu keskenduvad USA koolid rohkem testimisele kui õppeprotsessile – õpetamise eesmärk on saavutada eeldatavad skoorid. Eestis on rõhuasetus õppimisel, testimine lisandub sellele vaid tõestamiseks, et õpilased saavad võrdselt hea hariduse. «Kui ma kunagi USA kooli naasen, loodan seal levitada austust, mida Eestis tuntakse keeleõppe ja globaalprobleemidest teadlik olemise vastu,» arvab ta.

Lasteaiakokkutulekut oodatakse terve aasta

Kui klassikokkutulek on üsna tavaline, siis lasteaiakokkutulek pigem harukordne sündmus. 2008. aastal Pirita Kose lasteaia lõpetanud rühm saab kokku igal aastal. Tänavune kokkutulek oli neil juba kümnes. Õpetajad Anu Kaldjärv ja Sille Vahtramäe räägivad, kuidas traditsioon alguse sai.

Püüa vanavanemate lood purki!

Vanavanemate lugude kogumisvõistlus ootab osavõttu ja õpetajate abi vahendamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles