Erkki Koort.

FOTO: Eero Vabamägi

Selgeks on saanud, et kaitsevägi on väärt luuramist ja kaitsepolitsei tunneb oma tööd hästi ja oskab spioonid üles leida, kirjutab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja, endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.

Millele võis kahtlustataval Deniss Metsavasel ligipääs olla? Kui vaadata riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korda, siis § 5 annab vastuse, millised on riigikaitse riigisaladuse alaliigid. Tõenäoliselt puudutas tema edastatud info sõjalise riigikaitse ettevalmistamist, juhtimist ja tegevust, näiteks sõjaaja üksuse tüüpvarustustabelit, eri tasemega üksuste operatiivplaneerimist ja -juhtimist, üksuste sõjaaja ametikohtade arvu, infot komplekteerituse, lahinguvalmiduse ja sõjaaja raadiosageduste kohta.

Kuna tegemist oli suurtükiväelasega, pidi ta puutuma kokku kaitseväe militaargeograafiaga, sealhulgas ruumiandmebaasi, kolmemõõtmeliste maastikumudelite ja töödeldud kaugseireandmetega, samuti kaitseväe poolt välisriigi territooriumi kohta koostatud strateegilise ja taktikalise tasandi maastikuanalüüside, riigikaitseliste objektide koordineeritud plaanide, töödeldud kaugseireandmete ja kolmemõõtmelisete mudelitega.

Tulenevalt ametikohast pidi ta puutuma kokku ka teatud osa luureraportite ja ohuhinnangutega, mis olid koostatud väljaspool tema struktuuriüksust. Teabega, mis kajastab välisriike, rahvusvahelisi organisatsioone, välismaiseid sõjalisi tegureid ja tegevust. Loomulikult võis ta varastada infot kellegi teise kabinetist ja ilmselt edastas peale riigisaladuse teavet ka kaitseväe üldise õhkkonna ja inimeste vaheliste suhete kohta.

Partnerriikide info puhul sellist nimekirja avalikult kättesaadaval kujul pole, kuid arvestades pressikonverentsil öeldut, siis tunti huvi liitlasvägede vastu ning tõenäoliselt oli huvi nende komplekteerituse, lahinguvõime, motivatsiooni jmt kohta.

See on suures osas kõik, mis on avalikult teada või tuletav, sest küsimustele nende elustandarditele, teolt tabamise, jälgimise kestuse, praeguste ütluste sisu, info edasi andmise viisi, koha ja muude asjaolude kohta polegi võimalik anda. Need on aga vaid detailid, mil ei olegi tähtsust, kuid ometi on ülipõnevad, sest neid saab tulevikus lugeda kapo aastaraamatust või leheveergudelt, erinevalt dokumentidest või teadetest, mida kahtlustatav Metsavas reetmise käigus GRU-le edastas.

Halb uudis on kindral Terrase öeldu, et on protsesse, millega tuleb kaitseväes nullist alustada, aga hea uudis on kindlasti see, et ega kahtlustatav Metsavas saanud ligipääsu sellisel tasemel, mis kõik varem tehtu nulliks. Olulisel kohal sõnumina oli seegi, et kapo on kaitseväe vastuluuret ehitades jalad alla saanud ning suuteline tuvastama spioone ja reetureid, kus iganes nad ka ei redutaks.

Mis saab edasi? Mõlemad pooled löövad kahjud kokku, teevad õpipaberi ning lähevad edasi. Võimalik, et lähiajal on oodata vahistamisi ka teisel pool Peipsit ning samuti propagandasaateid stiilis «ise ei leia rakettigi, aga nüüd arreteerivad jälgede segamiseks endise NSVLi piirivalvuri» (Metsavase isa – toim). On kuidas on, selgeks on saanud, et kaitsevägi on väärt luuramist ja kaitsepolitsei tunneb oma tööd hästi ja oskab spioonid üles leida.