President Kersti Kaljulaidi esimene tööpäev Narvas, tööruumid hakkavad asuma Narva kolledžis.

FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine on andnud Narvale hea tulevikueesmärgi, mida taasiseseisvusajal pole olnud, kirjutab Narva peaarhitekt Ivan Sergejev.

Paljud narvalased olid vapustatud, kui Narvat tabas aasta alguses, täpsemalt jaanuari lõpus ootamatult terve saadikute ja kultuuritegelaste dessant eesotsas president Kersti Kaljulaidiga, et anda koos kohalike võimuesindajatega teada, et Narva asub taotlema tiitlit Euroopa kultuuripealinn 2024.

«Mis pealinn, nalja teete või?» võis vähimagi vaevata lugeda vähemalt poolte linnaelanike silmist. Muidugi, nagu Narvas kombeks, ei söandanud keegi seda avalikult välja öelda, aga mul on meeles rohkelt vestlusi, kust lendasid läbi sellised mõtted: «Riigile on seda vaja, las siis ise teevad ka», «Järjekordne valimiseelne loosung», «Parem annaksid juba igaühele viiskümmend eurot puhtalt kätte!».