Meie silme all kerkib vaikselt koletis, kellele meeldib autosid põletada, politseid ja tuletõrjet kividega loopida ning täisealiseks saamisel illegaalset relva hankida. Tema nimeks on linnaäärne geto, kirjutab abipolitseinik Sergei Metlev sotsiaalmeedias.
Tallinna noortejõukude vägiteod on fookuses. Pika kogemusega abipolitseinikuna olen seda aastaid näinud – probleem on vana, ent tulevik võib olla veelgi süngem. Meie silme all kerkib vaikselt koletis, kellele meeldib autosid põletada, politseid ja tuletõrjet kividega loopida ning täisealiseks saamisel illegaalselt relv hankida. Tema nimeks on linnaäärne geto.
Lasnamäe lõppu on omal ajal ehitatud Raadiku elamukvartal, kuhu on antud korterid paljudele tublidele peredele, ent sinna on kompaktselt pressitud ka üle linna kokku korjatud probleemsed pered ja üksikisikud. Lasnamäe lõppu (ja Maardusse) kolivad aktiivselt madalama sissetulekuga ja nõrgalt lõimunud Ida-Virumaa inimesed. Piirkond on iga aastaga ülejäänud Tallinnast aina rohkem majanduslikult, kultuuriliselt ja keeleliselt isoleeritud. Kardan, et suurema kriisi puhul võib see probleem saada ka tugeva rahvuslik-keelelise värvingu.
Kuni pole liiga hilja ja Rootsi või Prantsusmaa eeslinnade saatus pole meid veel tabanud, tuleb loobuda keerulise sotsiaalmajandusliku olukorraga inimeste kontsenteerimisest ehk hajutada munitsipaal- ja sotsiaalkorterpinnad.
Noored, kes on absoluutselt kontrolli alt väljas, tuleb suunata elama ja õppima vabariigi teisse otsa – Valka, Võrru jne (ja vastupidi ka), kus nad ei ole vana seltskonna mõju all ja kus nendega on lihtsam tegelda.
Kui eraldada riigieelarvest isegi üks miljon eurot, siis sajad abivajajad noored saavad pool suve veeta heas laagris kuskil mere ääres või metsa vahel. Noortele korrarikkujatele suunatud programmid peavad olema mitte kaheaastased projektikesed, vaid püsitegevused, mida korraldavad lepingu alusel sellele spetsialiseerunud organisatsioonid.
Praegu kehtib komandanditund alla 16-aastasetele suvel alates 00.00st, muul ajal alates 23.00st. See tuleb kehtestada kõigile alaealistele igal ajal alates 23.00st, kui nad on ilma sugulasest saatjata. Psühholoogid kinnitavad, et alaealistel on madal empaatiavõime, piiratud arusaam oma tegevuse tagajärgedest ja mõnedel ka usk, et nende vanus teeb neid seaduse suhtes immuunseks. Kahjuks on nii, et isegi kui noortele suunatud tegevused on väga hästi korraldatud, on neid, kelle puhul on lootust väga vähe. Nad peksavad ja röövivad edasi, naeravad justiitssüsteemi ja noorsootöötajate sõbralikkuse peale, nimetades neid «naiivseteks lollideks». Selliste noorte peas tekib kujutlus «oma territooriumist», kus kehtib nende alternatiivõigus.
Alaealised või mitte, aga korralikel kodanikel, keda pekstakse ja röövitakse, ei ole vahet. Ränk ja korduv kuritegu peab tooma kaasa riikliku reageeringu, mis kägistab juba eos kuritegeliku alternatiivkorra teket. Mina ei ole nõus kartma oma sõprade ja enda elu pärast Tallinna südalinnas jalutades, sest «nad on ju veel lapsed». Vangla ei saa olla alaealiste puhul välistatud. Kui humaansus ja mõistmine hakkavad iseennast hävitama, siis tuleb ette näha selge punane joon.
Ja loomulikult ei alahindaks ma ka politsei igapäevast tööd tänavatel – oleks ainult piisavalt patrulle, et pargid ja muud kohad kogu aeg korralikult kontrolli all ja saaks rikkujad kinni pidada. Mina püüan vormis olles alati vestelda, selgitada piirangute ja seaduste taga olevaid ideid, mis on kutsutud elu paremaks tegema. Noorte puhul ei tohi isegi sanktsioonita pisirikkumisi ignoreerida. Iga pisiasi on oluline.
Ja inimesed – pange tähele noorte probleeme ning andke alati teada kohalikule omavalitsusele, koolile, politseile!