XII noorte laulupidu. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Sander llvest / Postimees

Tõlkides saab kasutada ka herilasevalemit ehk avada tähendust selle kaudu, mida inimene, asi või nähtus ei ole, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

Herilane on lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Sellist tutvustust lugesin Vikipeediast, kuhu olin jõudnud pärast suure herilaseperega kohtumist ning vajadusest nende eluviisi tundma õppida.

Herilase definitsioon tõi mulle meelde välismaalaste muljed meie laulupidudest. Selles, kuidas välismaalased tunnetavad või kirjeldavad laulupidu või muud Eestis kogetut, on alati palju õpetlikku, millest tõlkides matti võtta. Nagu «Teadmise needuse» loos kirjutasin, vajab «Eesti asi» võõrkeelsele auditooriumile mõeldud tekstis peaaegu alati täiendavat lahtiseletamist. Seletamise vajalikkust on meil raske mõista, kuid veelgi suuremasse plindrisse võime jääda küsimusega, kuidas neid asju lahti seletada. Siin tulebki appi välismaalaste eeskuju.

Võti mõistmiseks: kes-mis, milline, mille sarnane

Lihtsaim on lisada selgitus, kas jutt on lauljast, jõest, saarest vmt (the island of + Saaremaa). Järgmine tasand on iseloomustus (Pärnu, the quiet paradise of Estonia's seaside capital), mis toob sisse subjektiivsuse. Kui otse võõrkeeles suhtleja saab lisada hinnangu oma arvamusele toetudes, siis tõlk või tõlkija peaks isikliku arvamuse kõrvale jätma ning püüdma lisatavas selgituses lähtuda tõlgitavast tekstist ja kõnelejast. Kolmandaks saab kasutada paralleele sihtgrupile tuntud maailmaga, mistõttu tõlkides on väga oluline mitte ainult keele valdamine vaid ka põhjalik töökeelte kultuuri ja eluolu tundmine. Näiteks ameeriklaste tekstis on laulupidu võrreldud tänupühaga («It is to Estonians a bit what Thanksgiving is to Americans: a time to give thanks for what is held dearest» – «See on eestlastele umbes sama kui ameeriklastele tänupüha – aeg tänada selle eest, mis kõige kallim»). Väga sageli kasutatakse fraasi the Estonian equivalent of («Eesti analoog»), mille võib lisada eestikeelsele nimele või eestikeelse nime tõlkele, või kasutada ka üksinda – Eesti Otsib Superstaari – the Estonian equivalent of Pop Idol. See, mis the Estonian equivalent of teisele poole pannakse, sõltub sihtgrupist: Eesti Telekom BT (British Telecom) , Adapter – Knowledge Transfer Ireland, Tartu Õlletehas – Budweiser, Tartu – Oxford and Cambridge, Kaitseväe kalmistu – Arlington National Cemetery in the USA. Täpselt sama meetod toimib ka vastupidi, eesti keelde tõlkides: Kickstarter, Eesti Hooandja analoog, Department of Main Roads, Austraalia Maanteeamet.

Herilasevalem

Tõlkides saab kasutada ka herilasevalemit ehk avada tähendust selle kaudu, mida inimene, asi või nähtus ei ole. Inspiratsiooni leiame välismaalaste muljetest ja küsimustest, kust tuleb näiteks välja, et laulupidu pole hiidkaraoke ega mitme lavaga festival ning laulud ei kõla nagu jalgpalliväljakul. Neist tähelepanekutest saab omakorda noppida sisu, mida võõrkeeles rõhutada: lauldakse ühelt hiiglaslikult vabaõhulavalt, peole pääsevad esinema vaid need, kes on laulud ära õppinud ning seda ka ettelaulmistel tõestanud jne.

Herilasevalemi alla võiks paigutada ka tõlkimise vastandi abil, mis on hea abivahend, kui me ei tea vajalikku sõna või kui näiteks grammatika jm ei võimalda kopeerida sama struktuuri: on korras – pole probleemi; ma pole kindel – kahtlen; see on keelatud – see pole lubatud; ei osanud oodata – tuli üllatusena.

Kohe on kätte jõudmas Nargenfestivali korraldatav üheslaulmine ning järgmisel aastal tuleb üldlaulupidu. Lauluväljakut näidatakse aastaringselt Tallinna külalistele. Seega on aeg panna põsepuna palgele nagu ütleb laulusalm, ning hakata peole sättima, kuid ka aeg mõelda sellele, kuidas laulupidu, Lauluväljak või muu «Eesti asi» tõlkes üles leida. Laulupeo koduleht alustab ingliskeelset tutvustust Jannsenist ja Vanemuise seltsist aastal 1869 ning räägib Lauluväljakust, mis asub aadressil Narva mnt 95 ja selle 42 meetri kõrgusest tuletornist, kust avaneb fantastiline vaade merele ja maale. Jannsen ja Vanemuine ei ütle paraku võõrkeelsele külalisele midagi ning tuletorni tavainimene ei pääse, vähemalt mitte peo ajal.

Ehk herilased Narva mnt 95 aadressi siiski ei tea ning üheslaulmisele tulevad ikka mesilased, kes lendavad mesipuu poole. Loodetavasti meenub aga meile armsat musta-kollasevöödilist putukat nähes herilasevalem.


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.