Raul Vinni.

FOTO: SCANPIX

Saarlastel on selline elukorraldus, et alatihti tuleb ikka pealinna sõitu ette. Kellel vaja eriarsti juures käia, kellel konverentsil või mõnel ärikohtumisel.

Elu saarel on harjutanud, et mandrile sõitmine auto või bussiga pole teab mis vaevarikas. Kuressaarest tund Kuivastusse, laeval pooletunnine jalasirutus, poolteist tundi veel mööda maan­teed ja oledki Tallinnas. Ja õhtul sama valemiga tagasi. Reisipalavik, et nädal aega pakitakse mandrilt Saaremaale tulekuks kotte, on siinmail tundmatu nähtus.

Pole küll probleem maad ja merd mööda sõita, kuid aeg maksab. Hommikul kella 8-9 paiku Tallinna jõudmine eeldab juba öist ärkamist ja sõitu, kui mitte juba eelmisel päeval minekut.

Kiiremini saamiseks on olemas lennuk. Hommikul lähed, õhtul tuled. 45 minutit üks ots ja kõik asjad saavad aetud. Ilma lennuliikluseta pole Saaremaa olnud vist juba ammustest aegadest saati. Nüüd on praegune vedaja, rahvuslik (riiklik?!) lennukompanii esitanud kehtiva liinilepingu jätkamiseks sellised nõuded, mis saarlaste jaoks võrduksid samaga, kui näiteks piimahind tõuseks poes sadades protsentides või hakataks seda müüma ainult öösiti ja kaks korda nädalas.

Mida Eesti Õhk siis soovib? Esiteks tahetakse saada lisaraha, et ühte reisi doteeritaks senise ligikaudu 2000 euro asemel müstilise 4000 euroga. Selge on see, et keset eelarveaastat pole niikuinii raha kusagilt võtta. Rääkimata veel sellistest summadest. Kui just mingeid reserve ei avata. Mis on suhteliselt väheusutav.

Teine pakkumine on tõsta hommikused lennud Kuressaarest kolm tundi hilisemaks. Ei tahaks hästi uskuda, et Estonian Airis puuduvad mõtlevad inimesed, kuid selline pakkumine tähendab suures osas seda, et siis poleks kohalikel enam seda reisi praktiliselt vaja ning täitumus kukuks veelgi. EA sõnum on, et kui nendega nõus ei olda, siis pannakse lihtsalt liinid seisma.

Huvitav on see, et kas niisama lihtsalt see käibki. Küsid mida pähe tuleb ja kui ei meeldi, jalutad minema. Uurides liinilepingut võib väita, et laias laastus nii see ongi. Põhimõtteliselt peab EA oma soovid põhjendama, kuid loll on see, kes vabandusi ei leia. Kütusehinna tõusud, lennukite rendi lõpp jne. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, siis ei jäägi muud üle kui lennuliiklus lõpetada.

Kummastav on EA strateegia ja küsimise toon. Kui nad 2008. aastal liinile tulid, ei sundinud neid siia keegi tulema. Ise nad trügisid. Kas tõesti EA taoline suur kompanii ei suuda viis aastat tulevikku ette näha ja selle järgi teha prognoose ning tagada korralik lepingutäitmine? Vahest polegi eriti kummaline, kui vaadata, kuidas nad Kuressaare liinil on hakkama saanud.

2008. aasta sügisest lendav Estonian Air võitis riigihanke ja lükkas sellega eemale senise vedaja Aviesi. Võib väita, et EA nägi ka selleks kenakesti vaeva. Aviesi lennukid olid küll väikesed ja ka kitsad, kuid lendasid ning kindlasti kohalikud ootasid EA poolt kvalitatiivset hüpet.
EA president ja maavanem tõdesid, et leping EAga viib Saaremaa maailmakaardile. Selle asemel aga on Estonian Airiga olnud jama jama otsa.

Mingi periood oli selline, kus näiteks lehetoimetuses hommikuti juba vaat et tehti panuseid selle peale, kas EA täna lendab või ei. Mittelendamine tähendas seda, et reisijatele anti ette buss ja 45 minuti asemel kestis reis ikka 4 tundi. Ärajäämise põhjuseid oli alates riketest, meeskonna haigestumisest kuni kehva ilmani välja. Irvhambad kutsusid EAd juba Estonian AirBusiks.
Rahva seas liikus jutte, et samal ajal kui Tallinnas räägiti kehvast ilmast Kuressaares, aeti jälle rahvas bussi, säras Kuressaare kohal taevas päike. Eks reisijaid oli ka sel lennul vähe.
Võib-olla tõesti on need linnalegendid, kuid juba vanarahvas teadis öelda, et kus suitseb, seal on ka arvatavasti tuli. 

Kõige halenaljakam on kogu asja juures see, et toona oli EA kõige suurem kaitsja Saare maavalitsus maavanemaga eesotsas. Väsimatult viskuti kahuritoru ette. Maavanem süüdistas ajakirjandust lahmimises ja tõdes: «Liikluskindlus on läinud paremaks.

Võrreldes Aviesi aegadega on tagatud inimeste transport sihtpunkti bussiga juhul, kui lennuk ei lenda.» Võib tagantjärele parastada, et nüüd ei saa enam varsti bussiga ka. EA tahab oma suurimatele kaitsjatele labaselt öeldes koti pähe tõmmata ja poolel teel lennukist välja visata. Kui nood just kallimat piletit ei soostu ostma. 

Kõige häirivam kogu selle asja juures on EA toon. Ultimatiivne käteväänamine. Ehk aetakse äris konkurentide vahel asju nii, kuid avaliku teenindamise lepingu puhul kindlasti ei ole selline toon hea tava näide. Minu arvates on see isegi lausa matslik. Sellisest käitumisest ei oska välja lugeda muud, kui soovi järjekordsete uute juhtide ja strateegiate tõttu lihtsalt see leping üles öelda.

Ning muudmoodi seda teha ei saa, kui esitatakse nõudmisi, mida pole võimalik täita. Aga kes kannatab? Saarlane loomulikult. Mis see kolm tundi reisimist siis ära pole. Turist saab ka suurema elamuse.

See arvamusartikkel ilmub ka tänases Saar­te Hääles.