Marti Aavik

FOTO: Erakogu

Peaminister Jüri Ratase ja ta pressitegelaste suhtumine teeb murelikuks mitte üksikute vaidlusküsimuste, vaid just stiili poolest ja paneb mõtlema, millistest riikidest siin eeskuju võetakse, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Neljapäeval, valitsuse pressikonverentsil vastasid minister Tõniste ja peaminister Ratas Kanal 2 ajakirjaniku küsimusele, kas valitsusel on kavas midagi ette võtta elektrihinna kallinemise asjus. Mitme erineva meediamaja ajakirjanikud jõudsid vastuste kuulamise peale üsna ühesuguse referaadini: plaane pole, siiani on olnud hind odav. Muidugi on võimalik, et ministrid tahtsid kokkuvõttes öelda hoopis midagi muud kui nende jutust kuuldi – seda võiks siis ka teha.

Loomulikult ei meeldi poliitikutele sageli see, mida neist kirjutatakse ja räägitakse.

Jüri Ratase juhitud valitsuse kommunikatsioonibürool on tekkinud halb komme, mida varasemate peaministrite ajal Eestis ei olnud. Nimelt püüd mõjutada ajalehe juhtkirju ja püüd nimeliselt välja selgitada, milline ajakirjanik täpselt on kirja pannud valitsuse suhtes kriitilise toimetuse seisukoha.

Varasemad peaministrid ja nende PR-ametikud on demokraatlikule riigile kohast suhtlemist ajakirjandusega paremini taibanud ja niisugust survet vältinud.

Muidugi ei väida me, et poliitikud ei võigi midagi vastu öelda või lõpuks kas või kohtusse minna, kui nad tõsimeeli arvavad, et üks või teine ajakirjandusväljaanne on neile liiga teinud. Ratase ja ta pressitegelaste suhtumine teeb aga murelikuks mitte üksikute vaidlusküsimuste, vaid just stiili poolest ja paneb mõtlema, millistest riikidest siin eeskuju võetakse.