MIhkel Mutt

FOTO: Erlend Štaub

Tulevasel ajaloolasel pole kerge kirjutada tõepärast raamatut «21. sajandi alguse inimene», kirjutab Mihkel Mutt ajakirja Tuna tänavuses 2. numbris.

Ajaloomälestisi kui niisuguseid saab eristada tuleviku teadlikust informeerimisest olnu kohta. See on suhteliselt uus nähtus ja seondub muutusega inimeste ajatajus, kui tsüklisuse kõrval tekkis lineaarne mõõde. See sai toimuda üldise elutempo kiirenedes uusajal, kui elu muutus juba ühe inimese eluea jooksul. Siis sai tekkida ka mõte, et tulevik erineb praegusest  olemuslikult ning ehk on vajalik tulevikku enda ühiskonna kohta informeerida. Võiks arvata, et praegu informeeritakse tulevikku rohkem kui iial enne, isegi galaktikatesse saadetakse signaale. Siiski on mõned informeerimise viisid kidumas. Näiteks suur realistlik kirjandus, mis seni oli hindamatu abivahend sotsiaalse ajaloo tundmaõppimisel, on vähetrendikas. E-kirjade arv ületab traditsioonilise kirjavahetuse mahu tunduvalt, et nende sisu räägib vähe inimeste mõttemaailmast. Sama kehtib päevikute asendumise kohta blogidega. Biograafiaid, mis on ajastu tundmaõppimise parimad vahendid, on seetõttu järjest raskem süvitsi kirjutada. Kokkuvõttes pole tulevasel ajaloolasel kerge kirjutada tõepärast raamatut «21. sajandi alguse inimene».

---

Mihkel Muti täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 2. numbrist.