Hapnikumaskid. Asiana Airlinesi lennuki HL7742 sisemus pärast õnnetust San Fransisco lennuväljal. Pilt on illustratiivne.

FOTO: NTSB

Võõrkeelses suhtluses on kasulikem «On võimalus, et on võimalikud variandid» ja «usalda, kuid kontrolli» lähenemine, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.

Auction masks will drop automatically from the panel above you. (Oksjonimaskid avanevad automaatselt). Sellist intrigeerivat teadannet kuulsin hiljuti meie rahvusliku lennufirma lennul. Kuuldu meenutas mulle eestlasest pardateenindaja küsimust Juice or bear? (Mahla või karu?) ühel teisel lennul. Välismaalasest reisija maigutas põrutava pakkumise peale tükk aega suud, kuni end piisavalt kogus, et paluda küsimust korrata.

Eestikeelses turvateadaandes räägiti hapnikumaskidest (inglise keeles oxygen masks) ning mahla kõrvale pakuti mitte karu, vaid õlut (beer).

Need näited sobivad suurepäraselt kokku Annika Laatsi jutuga ühe sõna tõlkimisest. Ta kirjutas Pärnu Juhtimiskonverentsist, kus mitu esinejat kasutas sõna humble, ning kus samas nenditi, et sisult sobiliku eestikeelse vaste leidmine on keeruline. Inimesed pakkusid «alandlik», Google Translate andis vasteks «tagasihoidlik» ning ajalehe erinumbris oli humbleness tõlgitud kui «enda teistest kõrgemale mitte seadmine». Humble on aktuaalne mitte ainult juhtidele, vaid ka kõikidele võõrkeeles suhtlejatele. Sõna kordub väga tihti tõlkide intervjuudes, kes peavad seda omadust oma töös üheks olulisemaks, räägivad, kuidas kogemused on õpetanud neid selline (humble) olema jne.

Aga mida humble ja humbleness siis ikkagi tähendavad? Laats kirjutab, et esinejad nimetasid seda hea juhi omaduseks, samas kui üks pakutud vastetest – alandlikkus – pole eestlase jaoks juba kaua aega midagi positiivset olnud.

Tõlkimisel, aga miks mitte ka mõnes muus kontekstis, mõeldakse selle all oma teadmiste piiratuse tunnistamist. Kui küsime endalt, kas asi on (ka praegu) nii nagu me arvame, võib see aidata meil asjad tõlkes üles leida, liigne enesekindlus aga, vastupidi, sisu tõlkes ära kaotada. Nagu loos «Robustne järeldus taktitundelisest seedimisest» kirjutasin, ei pruugi näiteks sarnased sugulassõnad kaugeltki alati tähendada sama asja.

Eksiarvamust ja sellest johtuvat tõlkeviga võivad aidata ära hoida loogika ja taustteadmised, nagu nägime «Kitse või jänese?» loos. Kõikjal pole neist siiski abi, sest inimesed kasutavad ja mõistavad sõnu erinevalt ning sõnavara, sõnade tähendus ja tähendusvarjundid on pidevas muutumises. Teadmistel ning eriti keeleoskusel on samasugune «parim enne» tähtaeg nagu piimal või kalal. Üks tuttav rääkis, kuidas tema noor kolleeg arvas filmi «Suvi» vaadates, et Tõnisson ütleb «Mul loom lahti», kuigi tegelikult on seal «Mul loog lahti». Kui inimene pole heinaniitmisega kokku puutunud, pole tal olnud vaja ka sõna «loog».

Inglise keelt rääkides ei maksa loota ei arvamusele, loogikale ega reeglitele, sest sama tähekombinatsiooni tuleb eri sõnades hääldada hoopis erinevalt, nagu kuulete ja näete siin. Maailmakuulsaks on saanud Gerard Nolst Trenité kirjutatud teemakohane luuletus The Chaos («Kaos»), mida saab kuulata inglise ja ameerika hääldusega

Hääldus muutub ka ajaga, aga võõrkeeles kipub kinnistuma koolis õpitud variant. Näiteks sõnu sure ja poor ei hääldata briti inglise keeles juba ammu enam nii nagu paljudele meist koolis õpetati («šuõ» ja «puõ»), vaid hoopis «šoo» ja «poo».

Usalda, kuid kontrolli

Võõrkeelses suhtluses ongi kasulikem «On võimalus, et on võimalikud variandid» ja «usalda, kuid kontrolli» lähenemine.

Uusim ja põhjalikuim teave on seletavates sõnaraamatutes (inglise keeles nt Oxford, Cambridge, Collins), kus saab tasuta kontrollida sõnade tähendust ja kuulata hääldust.

Kindlasti tuleks ka uurida, kuidas on üht või teist asja öelnud need, kes räägivad emakeelena keelt, mis meile on võõrkeel. Lennufirma British Airways on pärast möödunudaastast edu juba teist korda teinud lennureisijatele turvavideo kuulsate näitlejate, koomikute ja modellide abil. Air New Zealand pakub aga kääbikuteemalist turvavideot. Sellist turvateadaannet kassid ostaksid, kas pole?


Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.