Kolme aasta taguse pagulaskriisi ega nüüd tuha all hõõgunud sütest lõkkele löönud poliitiliste tülide peategelane ei ole kindlasti väike Eesti. Ometi tasub meeles hoida, et me pole kuidagi immuunsed ei praktiliste probleemide ega välispoliitiliste mõjude suhtes.
Kas mäletate veel ootamatuid pilte sellest, kuidas 2016. aasta alguses sõitsid tuhanded lõunamaist päritolu asüülitaotlejad jalgratastel – seadusetähe järgi ei tohtinud seal piiri ületada jalgsi – Kirkenesis üle Norra-Vene piiri. Samal ajal toimus sarnane liikumine üle Soome-Vene piiri.
Toona kirjutasime Postimehe juhtkirjas: «Nii Norra kui ka Soome näitel võime öelda, et varjupaigataotlejate massiline tulek Venemaalt algas üsna äkki ning tähtis tegur selle juures oli Venemaa piiri valvava FSB muutunud käitumine», ja «Venemaa on seni olnud suuteline oma piire kontrollima ja ka surve Soome piiril lakkas, kui FSB kõrgemalt poolt vastava korralduse sai. Kui mõnes paigas tekkib enneolematu liikumine, on põhjust kahtlustada teadlikku riiklikku tegevust/tegevusetust, mille taga on varjatud eesmärgid».
Kui see hinnang Eesti valmisoleku paranemisele tõesti vett peab, on vabariigi presidendil põhjust hakata juba praegu teenetemärgi saajaid välja vaatama.
On isegi üllatav, et sedasorti rändevooge ei suunatud teadlikult näiteks Eesti või Läti ühiskonna testimiseks. Nii nagu toona pandi ilmselt proovile Soome ja Norra administratiivne võimekus ja ühiskonna külm närv. Eestile olid need sündmused õpetlikud.
Sel aastal oleme ka uudistest näinud, kuidas Eestis harjutatakse läbi stsenaariume – kes toob telgi, kes padja, kes keedab supi ja kes kirjutab nimed üles. Kui praegu seatakse hädaolukorra piir tõsimeeli tasemele, kus lühikese ajaga on illegaalselt Eestisse tulnud üle 3000 inimese, keda peaks paigutama kinnipidamis- ja vastuvõtukeskustesse…
Loodame, et see arv on tänases lehes käsitletavasse eelnõusse kirjutatud, olles täie mõistuse juures ja täpselt teadlik Eesti ametkondade tegelikust võimekusest. Sel juhul poleks meil öelda muud kui seda, et järelikult on Eesti ametkonnad teinud suurepärast tööd Kirkenesi sündmustest möödunud kahe ja poole aasta vältel ning on valmis selleks konkreetseks riskistsenaariumiks. Kui see hinnang tõesti vett peab, on vabariigi presidendil põhjust hakata juba praegu teenetemärgi saajaid välja vaatama.
Nüüd aga üks võrdlemisi ebatavaline lugemissoovitus – selge ja ülevaatlik seaduseelnõu seletuskiri. Kes tahab aimu saada praeguse rändetüli taga olevatest kaljunukkidest ja kasvõi näiteks sellest, mis piirid on ses osas ELi riikide omavahelisel abiandmisel (ehk «miks on nii raske aidata Itaaliat»), peaks võtma mõnikümmend minutit aega, et lugeda läbi see siseministeeriumis koostatud eelnõu seletuskiri massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta.