Rein Taagepera: liberaalide sisserännulõks (18)

Rein Taagepera
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taagepera.
Rein Taagepera. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Asudes lahingusse piiramatu sisserännu eest, valivad liberaalid äärmusrahvuslaste meelistandri, sest siin riskivad liberaalid kaotada rahva keskmise kolmandiku toetuse, kirjutab politoloog Rein Taagepera.

Olen liberaal ja rahvuslane. Kui neid mõisteid äärmusse viia, siis pole võimalik olla mõlemat korraga. Liberaalsus eeldab üksikisiku vabadust ja võrdsust üle terve maailma. Rahvuslus allutab isiku huvid rahva huvidele. Tegelikkuses soovime mõõdukalt mõlemat. Soovime kuuluda kuhugi väiksemasse ja kodusemasse pessa kui maailm, kuid olla ka enamat kui nimetu sipelgas selles pesas. Kes kaldub rohkem ühele, kes teisele poole. Eriti suurriigis võib end kuulutada maailmakodanikuks, ent käitumisest ilmneb, et maailma nähakse eestkätt oma maa peeglis. Eriti väikeriigis võib end kuulutada rahvuslaseks, ent käitumisest ilmneb, et maa huve nähakse eestkätt omaenda huvide peeglis.

Möödunud sajandi alguses tugevnes maailmas rahvuslik sulgumine. Et minna teise riiki, oli vaja viisat tollelt maalt ja ka kõigilt teistelt, kust pidi läbi sõitma. Väliskaubandust kitsendasid sisseveotollid. Tõusid kaitsekulud. Mida enam see sulgumine vaesestas elu, seda enam võis paista ainsa lahendusena laiendada oma eluruumi naabrite kulul. Nullsumma mäng: saab võita ainult siis, kui keegi teine kaotab. Esimesest maailmasõjast järeldati, et tuleb veelgi enam sulguda. Teisest maailmasõjast seevastu, et niimoodi enam edasi minna ei saa. Tuleb riskida vastupidisega. Vastastikku avaneda. Pluss-summa mäng: võidad siis, kui ka teised võidavad ja seepärast sulle kaikaid kodarasse ei topi.

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles