Kolm ettepanekut: millele mõelda pärast haldusreformi suurt pauku?

Kristiina Tõnnisson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Tõnnisson
Kristiina Tõnnisson Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Haldusreform oli suur samm edasi, ent paraku on endiselt üleval mitmed olulised probleemid - näiteks universaalsete teenuste ebaühtlane pakkumine, kirjutavad Kristiina Tõnnisson (Tartu Ülikool), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia) ja Igor Taro (Põlva vallavolikogu).

Haldusreform oli riigi halduskorralduses suur samm edasi. Paraku on endiselt üleval mitu olulist probleemi – näiteks universaalsete teenuste ebaühtlane pakkumine. Kui enne reformi oli Eestis 213 kohaliku poliitika kujundajat, siis pärast haldusreformi on neid 79. Jätkuvalt on õhus küsimus, kuivõrd mõistlik on rakendada 79 meeskonda üle vabariigi lahendama sama ülesannet, kui see peab andma kõigile elanikele ühesuguse tulemuse? Sellele küsimusele vastamisel peame silmas pidama ka subsidiaarsus- ehk lähimuspõhimõtet – teeme asju inimesele nii lähedal kui võimalik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles